Citadele panga tellitud küsitluse järgi tunneb 58% Eesti inimestest end kindlalt selles, et suudavad järgmise kolme kuu jooksul oma isiklikke rahaasju hallata. Ebakindlust tunneb 18% vastanutest. Samas muudavad Euroopa Keskpanga hiljutine intressitõus ja algav küttehooaeg perede rahapuhvri lähikuudel eriti oluliseks.
Küsitluses paluti inimestel hinnata, kui kindlad nad on oma suutlikkuses hallata isiklikke rahaasju järgmise kolme kuu jooksul. Eestis vastas 15%, et tunneb end väga kindlalt, ning 43%, et üsna kindlalt. Neutraalse vastuse andis 24% inimestest. Üsna ebakindlalt tunneb end 15% ja üldse mitte kindlalt 3% vastanutest. „Praegu on igakuised arved, laenumaksed, toidukulud ja muud püsikulud üsna hästi ette teada. Samas on oluline mõelda ka sellele, kui palju jääb eelarvesse puhvrit, kui mõni suurem kulu muutub või lisandub. Ja on teada, et mõned suuremad kulud on ju kohe lisandumas,“ ütles Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Intressitõus jõuab kodulaenuvõtjate kuumaksetesse
Euroopa Keskpanga otsuse järgi tõuseb 16. septembrist baasintressimäär 25 baaspunkti võrra, mis tähendab ka euribori tõusu. „Eesti inimese jaoks on olukord hetkel mitmekihiline. Ühelt poolt on hinnatõus viimases Euroopa võrdluses olnud euroala keskmisest madalam, mis aitab igapäevast eelarvet stabiliseerida. Teisalt tähendab intressikeskkonna muutus, et kodulaenuvõtjate kuumaksed liiguvad järgmise intressiperioodi alguses ülespoole. Seetõttu ei tasu kolme kuu eelarvet vaadata ainult tänaste kulude järgi,“ ütles Ežerskienė.
Eriti keeruliseks teeb olukorra see, et kodulaenu- ja liisingumaksete tõus langeb ajale, kui on algamas küttehooaeg.
Citadele varasem küsitlus näitas, et 45% Eesti inimestest ei tunne end kindlalt selles, kas neil on piisavalt sääste või rahalisi reserve ootamatute kulude katmiseks. Ežerskienė sõnul aitab see seletada, miks lähikuude rahaasjade haldamisel on kindlustunne tugevam kui ootamatute kulude puhul.
„Inimene võib olla üsna kindel, et saab hakkama arvete ja tavapäraste kuludega. Ootamatu väljaminek on aga teine olukord. Kui samasse kuusse satub autoremont, ravikulu, kodumasina vahetus või tavapärasest suurem kommunaalarve, võib ka korralikult planeeritud eelarve kiiresti pingeliseks muutuda,“ ütles Ežerskienė.
Tallinnas ja suuremates linnades on kindlustunne veidi tugevam
Küsitluse detailsemad tulemused näitavad, et lähikuude rahaasjade haldamisel on kindlustunne tugevam Tallinnas ja suuremates linnades. Tallinnas tunneb end kindlalt 66% vastanutest. Väiksemates linnades on sama näitaja 49% ning külades, alevites ja alevikes 51%.
„Suuremates keskustes võib inimestel olla rohkem töövõimalusi ja teenuseid, mis annab lähikuude suhtes veidi rohkem kindlust. Väiksemates kohtades võib pere eelarve olla tundlikum näiteks töökoha, auto kasutamise, transpordikulude või hooajaliste väljaminekute suhtes. See ei tähenda, et inimesed oma rahaasjadega hakkama ei saaks, aga puhvrit võib olla vähem,“ ütles Ežerskienė.
Kolme kuu plaan aitab muutusi varem märgata
Ežerskienė soovitab lähikuude rahaasju vaadata kolme kuu kaupa, sest see aitab märgata kulusid, mis ei kordu iga kuu, kuid võivad eelarvet oluliselt mõjutada. Sügisel võivad sellised väljaminekud olla seotud kodukulude, kooli, huvitegevuse, transpordi või tervisega. Laenuvõtjatel tasub lisaks jälgida, millal toimub järgmine intressimäära ülevaatamine.
„Ühe kuu eelarve võib näida korras, aga kui samasse perioodi satuvad mitu suuremat kulu, tekib surve kiiresti. Kolme kuu plaan aitab näha, kas mõneks kuluks saab juba varem raha kõrvale panna, mõne väljamineku ajastust muuta või kulusid hajutada,“ ütles Ežerskienė.
Balti riikide võrdluses on Eesti inimesed lähikuude rahaasjade suhtes veidi ettevaatlikumad kui lõunanaabrid. Eestis tunneb end kindlalt 58%, Leedus 60% ja Lätis 66% vastanutest. Ebakindlaid vastajaid on Eestis 18%, Lätis 12% ja Leedus 8%.
Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.