Kooli algus tähendab paljudele peredele uut rütmi, uusi kulusid ja sageli ka lapse esimest iseseisvat kokkupuudet rahaga. Citadele uuringu järgi annab 91% Eesti lapsevanematest lastele regulaarselt või ebaregulaarselt taskuraha. Citadele jaepanganduse juhi hinnangul võiks kooliaasta alguses taskuraha andmine alata üksnes summa määramise asemel selgetest kokkulepetest.
Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul on kooli algus hea hetk, et rääkida lapsega rahast praktiliselt ja väga konkreetselt. Eriti ka seepärast, et paljud lapsed hakkavad just koolitee alguses saama esimest korda ka püsivalt taskuraha.
„Taskuraha on enamasti lapse esimene päris eelarveharjutus. Kui laps hakkab koolis iseseisvamalt liikuma, puhvetist midagi ostma või pärast kooli väikseid kulutusi tegema, võiks tal olla arusaam, milleks see raha mõeldud on ja kui kauaks see peab jätkuma,“ ütles Rebane.
Citadele uuringu järgi annab 67% Eesti lapsevanematest lastele taskuraha regulaarselt ning 24% teeb seda ebaregulaarselt. Rebase sõnul ei ole olemas üht õiget summat, mis sobiks igale perele ja igas vanuses lapsele, kuid regulaarne taskuraha aitab lapsel paremini õppida eelarves püsimist.
„Kui raha tuleb juhuslikult ja alati siis, kui laps küsib, on tal keerulisem planeerimist õppida. Regulaarne taskuraha võib olla ka väike summa, kuid see õpetab, et raha peab jätkuma kokkulepitud ajani. See oskus on lapsele hiljem palju väärtuslikum kui see, mida täpselt ta oma taskuraha eest lubada sai,“ rääkis Rebane.
Enne summat tuleb paika panna reeglid
Rebase sõnul võiks pere taskuraha andmisel kokku leppida vähemalt kolm asja: milliste kulutuste üle saab laps ise otsustada, millal tuleb vanemalt enne küsida ja kas osa rahast pannakse kõrvale.
„Väga lihtne kokkulepe võib olla näiteks see, et osa rahast on igapäevasteks väikesteks ostudeks ja osa jääb kogumiseks. Kui laps tahab koolipuhvetist midagi osta, saab ta ise seda otsustada. Kui ta tahab teha suurema ostu või tellida midagi internetist, räägitakse see enne vanemaga läbi,“ selgitas Rebane.
Citadele selle aasta alguses tehtud küsitlus näitas, et paljud lapsed kasutavad taskuraha juba praegu üsna eesmärgipäraselt. Vähemalt nende vanemate teadmiste ja hinnangute järgi. Kolmandiku lapsevanemate sõnul panevad nende lapsed raha kõrvale suuremate ostude jaoks, näiteks telefoni, jalgratta või arvuti ostmiseks. 24% kogub hobide tarbeks. Samas märkis iga neljas lapsevanem, et nende lastel kulub suurem osa taskurahast maiustustele ja suupistetele.
Rebase sõnul ei ole see iseenesest probleem, kui laps õpib oma valikute tagajärgi nägema.
„Kui kogu nädala raha kulub esimesel päeval maiustustele, ei pea vanem kohe järgmist summat juurde andma. Just sellest tekib õppimise koht. Laps saab väga kiiresti aru, et kui raha on otsas, siis mõni soov peab ootama. See on turvaline viis õppida eelarve piire enne, kui summad muutuvad suuremaks,“ ütles Rebane.
Kulutuste jälgimine ei tähenda iga ostu keelamist
Citadele uuringu järgi ei pööra iga viies Eesti lapsevanem oma lapse kulutustele üldse tähelepanu. Rebase sõnul ei tähenda lapse rahakasutuse jälgimine seda, et vanem peab iga euro üle arvet pidama, kuid lapsega võiks aeg-ajalt koos vaadata, kuhu raha kulus ja kas ta jäi oma valikutega rahule.
„Lapsele on vaja iseseisvust, sest ilma selleta ei teki ka vastutust. Samas ei ole mõistlik anda lapsele raha ja seejärel üldse mitte huvi tunda, kuidas ta seda kasutab. Kõige parem on rahast rääkida rahulikult ja praktiliselt: mis ostud tehti, mida laps järgmisel korral teisiti teeks ja mille jaoks võiks osa rahast kõrvale panna,“ ütles Rebane.
Kooli alguses võiks Rebase sõnul rääkida taskurahast samamoodi nagu päevakavast, trennidest või transpordist. Kui laps hakkab uues koolirütmis rohkem ise liikuma ja otsustama, on mõistlik panna paika ka rahaga seotud ootused.
„Esimese taskuraha eesmärk ei ole teha lapsest kohe ideaalset rahaplaneerijat. Eesmärk on anda talle piisavalt väike ja turvaline ruum, kus teha valikuid, kogeda tagajärgi ja õppida. Kooli algus on selleks väga loomulik hetk,“ ütles Rebane.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstati taskuraha puudutav küsitlus viidi läbi 2026. aasta veebruaris. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.