Suvi tähendab paljude perede jaoks seda, et lapsed veedavad osa vaheajast vanavanemate juures, maal või sugulastega. Kuigi selline korraldus annab vanematele tuge ja lastele häid mälestusi, võivad kulud jääda märkamatult vanavanemate kanda.
„Laste viibimisega vanavanemate juures kaasnevad ka päris kulutused: toit, transport, taskuraha, jäätised, väljasõidud, muuseumid, kino, rannakülastus ja vahel ka uued riided või jalanõud. Kui neid kulusid enne läbi ei arutata, võib juhtuda, et vanavanemad katavad suure osa suvest oma pensionist või säästudest. See on teema, millest tihti ei räägita, aga võib halvemal juhul tekitada hiljem üksjagu solvumist ja pahameelt,“ märkis Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
Tema sõnul ei teki sellised olukorrad enamasti halvast tahtest. Pigem eeldatakse peres, et „küll kuidagi saab“ või et väiksed kulud ei ole mainimist väärt. Suve lõpuks võivad need väiksed kulud aga koguneda märkimisväärseks summaks, eriti kui laps on vanavanemate juures mitu nädalat või kui lapsi on mitu.
„Üks jäätis, üks bussipilet või üks väljasõit ei tundu suur asi. Aga kui laps on maal mitu nädalat, tahab vahepeal randa, kohvikusse, linna, kinno või laadale minna, siis tekib sellest juba päris korralik kulu. Vanavanem ei pruugi tahta lapselapsele ära öelda, isegi kui see tähendab, et ta peab ise mõne muu kulu arvelt kokku hoidma,“ ütles Rebane.
Rebase sõnul võiksid lapsevanemad enne suve ausalt läbi rääkida, millised kulud jäävad nende ja millised vanavanemate kanda. See ei pea olema ametlik ega ebamugav vestlus, kuid kokkulepe aitab vältida olukorda, kus kõik osapooled eeldavad midagi erinevat.
„Kõige lihtsam lahendus on anda lapsega kaasa konkreetne summa või kanda vanavanemale ette raha nende kulude jaoks, mis lapsega paratamatult tekivad. Näiteks võiks kokku leppida vähemalt kolm asja: kui palju on lapse nädalaeelarve, mille eest võib laps ise otsustada ja milliste kulude puhul tuleb vanemalt enne küsida. Selline kokkulepe õpetab ka lapsele rahatarkust,“ selgitas Rebane.
„Lapse jaoks võib suvi olla väga hea aeg õppida raha väärtust. Kui tal on näiteks nädalaks kindel taskuraha, saab ta ise valida, kas kulutab selle kohe jäätise ja limonaadi peale või kogub mõne suurema soovi jaoks. Suvi on ka hea võimalus anda lastele võimalus teenida ise oma taskuraha. Selline kogemus õpetab rohkem kui abstraktne jutt sellest, et raha tuleb osata hoida,“ lisas Rebane.
Eraldi tähelepanu tasub tema sõnul pöörata sellele, et vanavanemate rahaline olukord võib olla hoopis teistsugune kui laste perel. Pensionil inimesel võib olla kindel ja piiratud sissetulek, mille sees on juba arvestatud kodukulud, ravimid, toit ja muud vältimatud väljaminekud. Lapselapse suvised kulud võivad sinna lisanduda märkamatult.
„Vanavanemad ütlevad sageli, et pole vaja midagi maksta ja küll nad saavad hakkama. Aga peres võiks siiski küsida, kas see on päriselt nii või lihtsalt viisakus. Rahaasjadest rääkimine ei vähenda tänulikkust. Pigem näitab see, et abi ei võeta iseenesestmõistetavana,“ ütles Rebane.
Selged kokkulepped aitavad vältida pingeid ja annavad kõigile osapooltele kindlama tunde. Vanem teab, et lapse kulud on kaetud, vanavanem ei pea viisakusest üle oma võimaluste kulutama ning laps õpib, et raha ei teki suvel iseenesest.
„Vanavanemate abi on paljudele peredele väga väärtuslik. Just sellepärast ei tohiks seda võtta vaikiva kokkuleppena, et nemad kannavad ka kõik lisakulud. Kui rahast on enne räägitud, ei pea vanavanem heast tahtest üle oma võimaluste kulutama ja lapsevanem ei pea hiljem arvama, kas ja kui palju ta peaks tagasi maksma,“ lausus Rebane.