Suvekuud näitavad maailmamajanduse kasvutempo järkjärgulist normaliseerumist, mis tähendab, et inflatsioonisurve väheneb, samas kui majandusaktiivsus on positiivse noodiga. Hinnakasvu nii Euroopas kui ka USA-s on aidanud pidurdada madalamad energiahinnad, kuigi Iraani ja USA hiljutine relvarahu lõppemine võib taas tuua ebakindlust, hindab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Maailmamajanduse viimase aja suurimaks mõjutajaks ongi olnud energiahindade langemine, mis on parandanud majapidamiste ostujõudu ja vähendanud ettevõtete kulusurvet. Kuigi mõnes piirkonnas on tootmissektoris ja tööturul näha kevadega võrreldes tagasihoidlikku aktiivsust, püsib majanduskasvu väljavaade positiivne ning inflatsiooni taandumine suurendab laiapõhjalisema kasvu võimalust järgnevatel kvartalitel.
Suve alguses tootjate optimism maailmas veidi vähenes
USA tööstussektori tootmisindeks langes juunis 53,3 punktini, võrreldes 54 punktiga mais, mil indeks oli viimase nelja aasta kõrgeimal tasemel. Kuu võrdluses tootmissektori kasv aeglustus, kuid nõudlus USA-s toodetud kaupade järele püsis tugev. Sarnast trendi oli näha ka Euroalal ja Hiinas, kus tootjate meeleolu oli juunis mõnevõrra nõrgem kui mais, kuid mõlema piirkonna indeksid püsisid siiski kasvutsoonis.
Samal ajal aitas naftahindade langus maailma finantsturgudel aeglustada kulude ja hindade kasvu. Ettevõtete juhid nii USA-s, Euroalal kui ka Hiinas teatasid märgatavalt vähenenud kulusurvest. Kuigi uute tellimuste maht kasvas kõigis kolmes piirkonnas jätkuvalt, vähenes eksporditellimuste arv.
Juunis aeglustus euroala aastane inflatsioon 2,8 protsendini
Inflatsiooni langust vedasid peamiselt madalamad energiahinnad, millele aitas kaasa naftahindade langus pärast Iraani ja USA vaherahu väljakuulutamist. Juunis oli Brenti toornafta hind eurodes keskmiselt 17 protsenti madalam kui mais. Aeglustus ka alusinflatsioon, mis ei arvesta energia- ja toiduhindade kõikumist – juunis langes see 2,4 protsendini, võrreldes 2,6 protsendiga mais.
Jätkuvalt aeglustus ka toiduhindade kasvutempo. Juunis oli see 1,6 protsenti, mais 1,9 protsenti. Võrdluseks kasvasid toiduhinnad tänavu esimese nelja kuu jooksul keskmiselt 2,5 protsenti.
Bloombergi küsitletud analüütikud prognoosivad, et euroala keskmine inflatsioon ulatub tänavu 2,9 protsendini ning võib järgmisel aastal langeda 2,2 protsendini. Need prognoosid ei arvesta veel täielikult viimase aja naftahindade langust, mistõttu võivad need lähikuudel allapoole liikuda. Ka USA inflatsiooniprognoosid langevad järk-järgult ning analüütikud ootavad, et keskmine inflatsioon ulatub tänavu umbes 3,4 protsendini.
Pärast tugevat kevadet aeglustus USA tööturg juunis
Töötajate arv kasvas USA-s juunis 57 000 inimese võrra, kuigi aprillis ja mais ületas kasv 100 000 inimest kuus. Töötuse määr langes juunis 4,2 protsendini, olles püsinud eelneval kolmel kuul järjest 4,3 protsendi juures.
Viimastel nädalatel on kasvanud ka töötushüvitise saajate koguarv. Koos aeglasema töötajate värbamisega näitab see, et USA tööturg kaotab järk-järgult varasemat hoogu. Samal ajal jätkasid palgad kasvu. Töötajate palgatulu suurenes juunis maiga võrreldes 0,3 protsenti ja aastaga 3,5 protsenti, hoides majapidamiste sissetulekute kasvu stabiilsena.