Eesti inimestest 57 protsenti ei kaalu oma autoga seotud kulutustest loobumist ka kõrge inflatsiooni ja hinnatõusu mõjul. Osad peavad seda väljaminekuks, mida ei saa ära jätta ning paljude arvates võib edasi lükatud hooldus hiljem hoopis kallimaks osutuda, selgus Citadele panga tellitud uuringust.
„Pikalt on räägitud sellest, et Eesti inimesed on vägagi autode armastajad. Tundub, et samas ollakse ka väga pragmaatilised. Küsitluses vastas kõige rohkem inimesi, 33 protsenti, et nemad kindlasti kõrgete hindade tõttu autoga seotud kulutustest ei loobu, sest hilisemate suuremate väljaminekute vältimiseks tuleb auto eest just õigel ajal hoolitseda,“ lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Lisaks märkis Citadele küsitluses 21 protsenti, et nemad ei loobu sõidukile kulutamisest, kuna see on lihtsalt asi, millest ei saakski loobuda. Kolm protsenti märkis, et neid hinnatõus üldse ei mõjuta. „Seega kokku 57 Eesti inimestest märkis, et nemad kuludest oma sõidukile ei loobu,“ märkis Hakiainen.
Kui mingitest autoga soetud kulutustest loobutakse, siis esmalt tehakse seda sõidukiga seotud esteetiliste täienduste arvelt. Seda kaaluks 11 protsenti vastajatest. Üheksa protsenti märkis, et kulude kokkuhoidmiseks kavatsevad nad talvehooaja läbi ajada ilma uusi talverehve ostmata. Samuti üheksa protsenti loodab, et saab väiksemate kahjustuste parandamisega iseseisvalt hakkama.
Vastajatest neli protsenti märkis, et plaanib hinnatõusu tõttu loobuda kaskokindlustusest.
Lisaks üldisele hinnatõusule tabab paljusid autoomanikke ka liisingutasude tõus, kuna paljud autoliisingud on sarnaselt kodulaenudele seotud euriboriga. Samas pole hinnatuõus märkimisväärne. Kui näiteks liisinguleping on sõlmitud viieks aastaks summale 20 000 eurot, mille jääkmaksumus on 25 protsenti, siis 2 protsendi võrra tõusnud euribor suurendab liisingumakset umbes 20 euro võrra.
Citadele uuringu tulemused olid Eestis, Lätis ja Leedus võrdlemisi sarnased. Enim erines nende inimeste arv, kes märkisid, et neil pole üldse autot. Kui Eestis oli selliselt vastajaid 25 protsenti, siis Lätis 22 protsenti ning Leedus 17.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi oktoobris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.