Eesti tööturul on näha esimesi märke sellest, et AI-ga kõige rohkem seotud valdkondades on nõudlus töötajate järele vähenemas. See ilmneb nii töökohtade arvu langusest kui ka aeglasemast palgakasvust selgitab Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Generatiivne tehisintellekt puudutab ennekõike rutiinset teadmuspõhist tööd: tekstide kirjutamist, koodimist, dokumendianalüüsi, kliendituge ja standardseid aruandlusülesandeid. Seega peaks tehisintellekti mõju Eesti tööhõivestatistikas esmalt näha olema just kontori- ja teadmustöö sektorites.
AI kasutamine on koondunud kontoritöö sektoritesse
Euroopa Liidus on tehisintellekti kasutuselevõtt koondunud selgelt teadmuspõhistesse sektoritesse. Eurostati andmetel kasutas 2025. aastal tehisintellekti tehnoloogiaid umbes 63% info ja side valdkonna ettevõtetest ning 40% kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetest. Kogu EL-i ettevõtete keskmine oli samal ajal 20%.
Rahvusvahelised uuringud lisavad suurema tehisintellekti mõjuga sektorite hulka ka finantssektori ja haldusteenused, sest nendes valdkondades on palju rutiinseid infotöö ülesandeid, millega tehisintellekt tuleb juba hästi toime. Näiteks kuuluvad siia dokumentide töötlemine, tekstianalüüs, kliendipäringutele vastamine ja standardsete raportite koostamine.
Eestis, mis kuulub Euroopa digitaalsemate majanduste hulka, töötab nendes neljas tehisintellektile tundlikumas sektoris umbes 103 000 inimest ehk ligikaudu 17% kogu hõivest.
Kiire kasv on jõudnud pöördepunkti
Kuni 2025. aasta lõpuni kasvas tööhõive Eesti tehisintellektile tundlikumates sektorites ülejäänud majandusest kiiremini. Alates 2022. aasta lõpust suurenes nende valdkondade hõive 14%. Kogu tööhõive kasvas samal ajal 1,5% ning saavutas rekordilise 606 000 inimese taseme 2024. aasta kolmandas kvartalis.
Pärast seda on tehisintellektile tundlikumate sektorite kasv aga pidurdunud ja pöördunud. 2026. aasta teiseks kvartaliks toimus esimene aastavõrdluses langus ehk 0,5% vähenemine alates buumi algusest. See langus on koondunud peamiselt kahte sektorisse. Info ja side valdkonna hõive jõudis rekordilise 37 000 inimeseni 2024. aasta kolmandas kvartalis. Eesti saavutas selle tipu varem kui Leedu ja Läti. Nüüdseks on hõive langenud 34 000 inimeseni ehk aastaga 5,6%.
Finants- ja kindlustussektor, Eesti finantstehnoloogia üks lipulaevu, kasvas 2022. aasta alguses aastavõrdluses rekordilised 49%. Sektori hõive jõudis tippu 2025. aasta esimeses kvartalis 17 500 inimese juures, kuid nüüdseks on pöördunud järsule langusele. Aastaga on hõive vähenenud 12,6%.
Kõik teadmuspõhised sektorid sama mustrit siiski ei näita. Kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses jätkub tugev värbamine ning hõive on aastaga kasvanud 8,9%. Haldus- ja abitegevused jõudsid 2026. aasta alguses kõigi aegade kõrgeima tasemeni.
Ainult tehisintellekti mõju või midagi muud?
Eesti muster on tähelepanuväärne: hõive väheneb finantssektoris ja IKT-s, samal ajal kui osa vähem tehisintellektile avatud teadmustöö valdkondi jätkab kasvu. Selline areng sobib kokku varajase tehisintellekti mõjuga just nendes tegevustes, kus Eesti ettevõtted on kiiresti digitaliseerunud. Finantstehnoloogias puudutab see näiteks automatiseeritud kliendituge ja kliendi liitumisprotsesse, tarkvaraarenduses koodiassistente ja testimise automatiseerimist.
See ei tähenda, et kogu muutust saaks seletada ainult tehisintellektiga. Oma roll on ka üleilmsel tehnoloogiasektori hõive langemisel pärast pandeemiaaegset ülevärbamist. Lisaks on Eesti ekspordist sõltuv majandus olnud nõrk.
Samas on kontrast oluline. Töökohad vähenevad kõige tugevamalt just nendes niššides, kus tehisintellekti kasutamine on kõige levinum. Samal ajal jätkavad värbamist sektorid, mis on madalama tehisintellekti tundlikkusega ehk tervishoid, majutus ja toitlustus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
Nõudluse jahenemine jõuab ka palkadesse
Aasta tagasi oli tehisintellektile tundlikumate sektorite palgakasv Eesti majanduse kiireim, ulatudes 9,6%-ni. Nüüdseks on see langenud 4,7%-le. See jääb alla nii ettevõtlussektori keskmisele palgakasvule, mis on 6,1%, kui ka madalama tehisintellekti tundlikkusega sektorite 5,7%-le.
Seega saab öelda, et kõige nõrgem hõivekasv ja kõige aeglasem palgakasv on praegu just tööturu kõige tehisintellektile avatumas osas. See viitab, et lisaks hõivatute arvu langusele on vähenenud ka nõudlus tööjõu järele.
Kas tehisintellekti kasutuselevõtt tähendab alati töökohtade kadumist?
Ei, seda tehisintellekti kasutamine ei tähenda. Rahvusvahelised andmed näitavad, et tulemus sõltub ettevõtte strateegiast. PwC AI Jobs Barometer 2026 uuringu järgi kasvavad tehisintellekti kõige aktiivsemalt kasutavates ettevõtetes nii töötajate arv kui ka palgad kiiremini. Samuti on need ettevõtted umbes 40% tootlikumad kui madala tehisintellekti kasutusega ettevõtted.
Ettevõtted, kes kasutavad tehisintellekti kasvuks, uute toodete, turgude ja klientide leidmiseks, kasvatavad sageli ka meeskondi. Need, kes käsitlevad tehisintellekti ainult kulude kärpimise vahendina, võivad küll töökohti vähendada, kuid riskivad samal ajal võimekuste kaotamisega.
Kui on soov võtta AI kasutusele ilma inimesi kaotamata, peaks alustama oskuste auditist ja planeerima enne automatiseerimist töötajate ümberpaigutamist. Tehisintellekti kirjaoskusse tuleb investeerida kogu organisatsioonis, mitte ainult IT-tiimides.
Rutiinsetes rollides töötajaid tasub koolitada tehisintellekti väljundeid juhendama, kontrollima ja parandama, sest vastutus vigade eest jääb inimesele. Samal ajal tuleb tugevdada oskusi, mille väärtus tehisintellekti kõrval kasvab: kliendisuhted, läbirääkimised, otsustusvõime ja kriitiline mõtlemine.