Neljapäeval, 19. novembril müüki tuleva videomängu Grand Theft Auto VI (GTA 6) tõttu võib Citadele panga hinnangul võtta töölt vaba päeva umbes 8000 Eesti töötajat. Kuigi majandusele vabade päevade laine suurt mõju ei avalda, näitab see Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul inimeste töösse suhtumise muutumist.
Välismaal on tööandjad juba märganud, et 19. novembriks küsitakse tavalisest rohkem vabu päevi. Personalitarkvara ettevõtte BambooHR andmetel on USA-s selleks päevaks esitatud puhkusetaotlusi 9–17% rohkem kui tavalisel neljapäeval. Suurbritannias on aga personaliettevõtte BrightHR andmetel peaaegu 5% selle päeva puhkusetaotlustest põhjenduseks märgitud uus GTA videomäng.
Kas ka Eesti töötajad võtavad tavapärasest rohkem puhkust? „Eestis selliseid uuringuid ei ole, mistõttu vaatasime ametlikku statistikat ning meie hinnangul võib mängu ilmumise päeval töölt puududa umbes 1,2% Eesti töötajatest. Umbes sama palju inimesi puudub tõenäoliselt ka Lätis, kuigi seal on tööjõudu kolmandiku võrra rohkem,“ ütles Izgorodinas.
Eestlased on Baltikumi agaraimad videomängurid
Eurostati 2024. aasta andmetel mängib või laadib internetist mänge alla 28% Eesti töötavatest inimestest. See on Baltimaade suurim osakaal ja teeb kokku umbes 193 000 inimest. Kuna GTA 6 on saadaval ainult PlayStationil ja Xboxil ning maksab umbes 80 eurot, eeldab Citadele, et kohe ilmumisel ostab selle vaid neljandik videomänguhuvilistest ehk ligikaudu 48 000 töötajat. USA ja Suurbritannia küsitluste järgi plaanib umbes iga kuues ostja võtta mängimiseks päevaks vaba päeva, mis tähendaks Eesti kontekstis umbes 8000 inimest.
USA puhkuseandmetest joonistub välja sarnane pilt: mängu ilmumise päeval puudub töölt hinnanguliselt 0,5–1% kõigist töötajatest. „Kuna Eestis on töötavate inimeste seas mängijaid rohkem kui naabritel Lätis ja Leedus, jääb meie hinnang vahemiku ülemisse otsa. Paljud võtavad tõenäoliselt vabaks ka reede ja teevad endale neljapäevase nädalavahetuse,“ lisas Izgorodinas. Kuna aga mängu ostjate ja puhkajate osakaal põhineb välismaistel andmetel, on vahemik päris lai: 3500 kuni 19 000 inimest.
Majandus ei kannata
Eesti aastane SKP on umbes 42 miljardit eurot. See tähendab, et majandus loob iga tööpäevaga ligikaudu 170 miljonit eurot lisandväärtust ehk umbes 240 eurot iga töötaja kohta. Kui 8000 inimest võtab vaba päeva ja paljud neist ka teise, läheb kaotsi umbes 15 000 tööpäeva, mille väärtus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot. Lisaks tuleb Izgorodinase sõnul arvestada ka järgmise hommiku mõjuga: need, kes pärast öist mängimist siiski tööle tulevad, võivad paar päeva olla kuni 10% vähem produktiivsed. See lisab kaotatud rahale veel umbes 2 miljonit eurot.
Nii arvutades teeb see umbes 5,5 miljonit eurot ehk ligikaudu 0,01% aastasest SKP-st, mis on umbes 3% ühe tööpäeva toodangust. „Statistikas ei ole seda isegi näha. Kui vaatame näiteks kolmanda kvartali majandustulemusi, siis SKP kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 0,6%, mis on umbes 65 miljonit eurot,“ selgitas Izgorodinas.
Tegelik kahju on ökonomisti sõnul ilmselt väiksem, umbes 1–3 miljonit eurot. „Enamik inimesi kasutab GTA mängimiseks puhkust, mille nad oleksid niikuinii võtnud, nii et töö lükkub edasi, mitte ei kao. Päriselt tekitavad kahju ainult mängimise jaoks võetud haiguspäevad ja unised töötajad. Haiget teeselda aga Eestis ei tasu, sest haiguslehe kolm esimest päeva on tasustamata. Võltsitud haiguspäeva maksab seega kinni töötaja, mitte tööandja,“ ütles Izgorodinas.
Töö ja vaba aeg sulavad kokku
Izgorodinase sõnul tasub summadest olulisemaks pidada seda, mis nende taga peitub. „Videomängud ei ole enam teismeliste hobi. GTA V ilmus 2013. aastal ja need, kes olid siis 20-aastased, on täna 33. Paljud neist on nüüd meeskonnajuhid, kes ise puhkusetaotlusi kinnitavad. Nende jaoks ei erine mängu ilmumise puhul võetud vaba päev millegi poolest kontserdi või laulupeo jaoks võetud vabast päevast,“ ütles ta.
Videomängude mängimise harjumus on laialt levinud ka noorte töötajate seas: internetis mängib 65% 16–24-aastastest ja 41% 25–34-aastastest eestlastest.
„Kui hobi on nii paljude seas populaarne, on ka oodatav, et inimesed otsivad viise, kuidas seda tööeluga sobitada. Lihtsaim viis selleks on paindlikkus, näiteks tööaja nihutamine või järgmisel hommikul kodust töötamine. Siin on eestlased esirinnas: vähemalt aeg-ajalt töötab kodust 27,7% tööga hõivatutest. Euroopa Liidu keskmine on 23,1%. Kuna paindlikud graafikud ja töötunnid on levinud, võib ametlikke vabu päevi tulla isegi vähem, kui me hindasime,“ lisas Izgorodinas.