Ligi pooled ehk 48% Eesti inimestest tunnevad end ebakindlalt selles, kas neil on piisavalt sääste ootamatute väljaminekute katmiseks, selgub Citadele panga tellitud küsitlusest. Kuigi Eesti majapidamiste pangahoiuste maht on aastaga kasvanud ligikaudu miljardi euro võrra on eelkõige sääste kasvatanud need, kellel ka juba varasemalt oli rahavaru olemas.
Oktoobris tehtud Citadele küsitluses vastas 24% Eesti inimestest, et tunneb end ootamatute kulude katmiseks vajalike säästude osas väga ebakindlalt ning sama paljud üsna ebakindlalt. Üsna kindlalt tunneb end 22% ja väga kindlalt 5% vastanutest. Ligikaudu veerand jäi kahe hinnangu vahele. Juulis tundis end samas küsimuses ebakindlalt 45% ja kindlalt 31% vastanutest.
Hoiuste kasv ei jõua kõikideni ühtemoodi
Eesti Panga andmetel oli Eesti majapidamiste hoiuste maht septembris 14,6 miljardit eurot. Aastaga suurenes see 7,6% ehk ligikaudu miljardi euro võrra ning augustiga võrreldes lisandus 71 miljonit eurot. Majapidamiste tähtajaliste hoiuste maht kasvas aastaga 8,9%.
Paraku on aga kõik need säästud jaotunud ebaühtlaselt. Kuigi pangahoiuste kogumaht on viimastel aastatel kasvanud, ei ole samal ajal suurenenud nende inimeste osakaal, kellel on pangas sääste. Eesti Panga hinnangul on hoiuste kiire kasvu taga tõenäoliselt keskmisest jõukamad majapidamised.
„Hoiuste kogumahu suurenemine on hea märk, kuid ühe pere kasvavad säästud ei muuda teise pere võimalusi ootamatu kuluga toime tulla. Seetõttu on oluline vaadata kogusumma kõrval ka seda, kui paljud inimesed tunnevad, et neil on piisav rahaline tagavara,“ märkis Citadele panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rūta Ežerskienė.
Citadele küsitluses ilmnevad erinevused ka sissetuleku järgi. Kuni 550-eurose isikliku netosissetulekuga vastajatest tunneb end säästude piisavuses ebakindlalt ligikaudu 77%, samas kui 2001–2250 eurot kuus saavate inimeste seas on vastav näitaja 30%.
Säästudel võib olla juba teine otstarve
Ežerskienė sõnul ei tähenda ebakindlus tingimata seda, et inimesel pole üldse sääste. Kõrvale pandud raha võib olla mõeldud mõne teise vajaliku väljamineku jaoks ning selle kasutamine ootamatu kulu katmiseks sunniks seniseid plaane muutma.
„Kodu remondiks või pikemaks reisiks kogutud raha on küll olemas, kuid inimene ei pruugi käsitleda seda vaba tagavarana. Samuti sõltub piisav summa pere suurusest, kohustustest ja sissetuleku stabiilsusest. Sama suur sääst võib anda ühele inimesele meelerahu, kuid jääda teise pere vajaduste jaoks napiks,“ selgitas Ežerskienė.
Tema sõnul võiks rahalise puhvri loomisel lähtuda jõukohasest eesmärgist. „Kui mitme kuu kulude jagu kogumine tundub liiga kauge siht, võib alustada summast, mis aitaks katta ühe ootamatu väljamineku. Väikese sissetuleku korral on säästmisvõimalused paratamatult piiratud ning tagavara kasvatamine võib võtta rohkem aega,“ lisas ta.
Balti riikide võrdluses tunnevad Eesti vastajad end säästude piisavuses kõige ebakindlamalt. Lätis tunneb end ebakindlalt 44% ja Leedus 28% vastanutest. Kindlalt tunneb end Eestis 27%, Lätis 29% ja Leedus 41%.
Citadele panga tellitud küsitlused viis juulis ja oktoobris 2026 läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.