Eile allkirjastasid USA ja Iraan algse kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks. Citadele panga tegevjuhi Rūta Ežerskiene hinnangul lõppes sõda aga energiaturgude jaoks juba paar nädalat tagasi ning see päästis Baltikumi suuremast majandusšokist.
Alates mai algusest on Brenti nafta hind langenud 29%, kuigi Hormuzi väin oli endiselt suletud ja raketid veel lendasid. Energiaturud, mis mõjutavad ka elukallidust Balti riikides, rahunesid enne, kui diplomaadid jõudsid isegi läbirääkimiste laua taha istuda.
On selge, et vältisime Iraani sõja halvimat stsenaariumit Baltimaade majandustele. Inflatsioon Eestis, Lätis, Leedus läheneb seega hetkel oma haripunktile, mitte ei kogu tuure ning ka majanduskasv püsib. Kahekohalist inflatsiooni, mida ennustati maikuus, kui Brent ulatus 111 dollarini barreli kohta, me õnneks ei näe. Balti riikide majandusi ootab kriisi asemel ees üleminek, mida tuleb vastutustundlikult juhtida.
Mis toimub turgudel?
Brenti toornafta hind on kuuga langenud 24%, olles taas märtsi alguse tasemel. Futuuride kõver näitab veelgi madalamaid hindu: septembris langeb hind tõenäoliselt 78 dollarini barreli kohta, detsembris aga 76 dollarini. Maagaasi hind järgib sama mustrit. Euroopa Liidu futuuride kõver näitab maagaasi hinna langemist umbes 42 eurolt megavatt-tunni kohta 33 euroni järgmise aasta alguses. Väetiste hinnad kahanevad aga veelgi kiiremini, näiteks karbamiidi hind langes ühe kuuga 35%.
Need muutused on meile hea uudis. Kütus, toit ja elekter on kolm segmenti, mille kaudu Lähis-Ida relvarahu mõjutab Balti leibkondade ja ettevõtete rahalist olukorda ja hakkamasaamist.
Defitsiidist ülejääki
Lähis-Ida konflikt ei sulgenud kunagi nafta pakkumist täielikult. Liiklus läbi Hormuzi väina oli minimaalne, kuid täielikult peatus see harva. USA tootjad laiendasid nafta eksporti, kasutades selleks oma varusid, samas kui Aasia ostjad vähendasid nõudlust. Siiski jäi ülemaailmne turg ka majanduslanguse halvima perioodi vältel hästi varustatuks. Seepärast on Iraani sõjast tulenev kriis küllaltki erinev sellest, mida nägime 2022. aastal.
Naftabilansi defitsiiti hakkavad peagi viima hoopis nafta ülejääki kolm peamist struktuurset jõudu: esiteks vajavad sõjas rängalt kannatada saanud Lähis-Ida majandused taastumiseks tulusid ja jätkavad seega nafta pumpamist; teiseks on OPECi võim nüüdseks sisuliselt kadunud; kolmandaks jätkab USA endiselt oma tugevat eksporti. Nafta defitsiidi asemel näeme tõenäoliselt eesootavatel aastatel hoopiski nafta ülejääki.
Samal ajal püsib aga nõudlus. Euroala majandustsükkel on stabiliseerunud. Enamik meie eksporditurgudest on taastumisfaasis ja kasvavad. Baltikumi üks tähtsamaid eksporditurge Saksamaa on positiivne näide: majandusaktiivsus paraneb tänu kaitsekulutuste kasvule ning ettevaatavale tootmisele.
Inflatsioon aeglustub sügiseks
Kodumajapidamiste finantsid on hetkel veel surve all. Me eeldame, et aastane inflatsioon ulatub 2026. aastal Eestis ja Lätis 4%-ni ning Leedus 5,8%-ni. See on ebameeldiv väljavaade, kuid siiski õnneks kaugel kahekohalistest numbritest, mis meid kevadel hirmutasid. Praeguste prognooside kohaselt peaks Iraani konfliktist tuleneva inflatsiooni hoog sügise alguseks hääbuma.
Ettevõtlust toetavad nii madalamad sisendhinnad kui ka prognoositavuse taastumine, mis laseb taas pikemaid plaane teha. Baltimaade majandus kasvab sellel aastal vaatamata Iraani sõja ehmatusele: prognoosime Eesti 2026. aasta SKP kasvuks 2,2%, Lätis 1,8% ning Leedus 2,9%, kusjuures viimast mõjutab osaliselt sealne teise pensionisamba reform. Kuigi maikuus võisime ajalehepealkirju lugedes eeldada olukorra eskaleerumist, siis tegelikkuses jäi reaalmajandus hästi varustatuks, toimivaks ja vastupidavaks.
Õppetund Baltikumile
Iraani sõja käigus nägime, kuidas isegi väiksed ja avatud majandused suudavad taluda suurt välist šokki. Seekord said Balti riigid hakkama ilma majanduslangusesse vajumata. Meie majandused on paratamatult struktuurselt sõltuvad kaugetest konfliktidest ja imporditud energiast. Kuid sama kehtib ka meie kohanemisvõime kohta: mitmekesine tarne, integreeritud Euroopa turg ja vastutustundlik majanduspoliitika muutsid potentsiaalse katastroofi hallatavaks.
Praegust olukorda tuleb aga vaadata realistlikult. Edasine sõltub sellest, kas relvarahu peab vastu, sest selle tingimused on endiselt veel ebaselged. Järgmisel kuul saame näha, kas laevaliiklus Hormuzi väinas kulgeb tõrgeteta ja olukord püsib stabiilne. Suund on aga paigas. Oluline on praegust aega kasutada oma majanduse vastupidavuse suurendamiseks: teha selge pilguga plaane, tegutseda enesekindlalt ning teha investeeringuid, mis toetavad veelgi majanduse taastumist.