Citadele panga tellitud küsitlusest selgub, et oma tudengist last toetab rahaliselt ligikaudu kaks kolmandikku Eesti vanematest. Neist umbes pooled annavad kuni 300 eurot kuus ja teine pool vähemalt 300 eurot kuus.
Panga küsitluses paluti lapsevanematel hinnata, kui palju rahalist tuge nad pakuvad ühes kuus oma lapsele, kes praegu kõrgkoolis õpib. Kõigist Eesti vastajatest ütles 76%, et küsimus ei kehti nende kohta või neil ei ole kõrgkoolis õppivaid lapsi. Ülejäänutest pakub oma kõrgkoolis õppivale lapsele rahalist tuge umbes 67% vastanutest. Ligikaudu 29% ütleb, et ei anna lapsele finantsilist abi.
Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul muutub lapse kõrgkooli minek paljudes peredes ka eelarveküsimuseks, eriti kui noor asub õppima teises linnas või lausa riigis.
„Kõrgkooli minek toob lisaks eriala- ja koolivalikule sageli kaasa pere eelarve muutuse, millega tihtilugu päris pikalt ette ei arvestata,“ tõdes Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane. Ka kodus elava tudengi puhul vajab osa noori vanematelt regulaarset tuge, sest õppimise kõrvalt ei pruugi olla võimalik kõiki kulusid ise katta.
Pool toetajatest jääb alla 300 euro kuus
Eesti vastajatest, kes pakuvad oma kõrgkoolis õppivale lapsele rahalist tuge, annab umbes pool lapsele kuni 300 eurot kuus. Teine pool toetab rohkem kui 300 euroga kuus. Ligikaudu kolmandik rahalist tuge pakkuvatest vanematest annab lapsele vähemalt 500 eurot kuus ning umbes viiendik vähemalt 1000 eurot kuus.
Seega võib tudengist lapse toetamine olla pere jaoks märkimisväärne lisakulu või investeering, mida tasub planeerida samamoodi nagu teisi regulaarseid väljaminekuid. „Kui finantsabi noorele tähendab igal kuul 100, 300 või 500 euro suurust ülekannet, on see juba oluline püsikulu, mis mõjutab pere igakuist eelarvet ja võib vähendada võimalust raha kõrvale panna. Seetõttu tasub kohe õppeaasta alguses läbi rääkida, milliseid kulusid vanem katab, milline osa jääb noore enda kanda ja kui kaua selline kokkulepe kehtib,“ selgitas Rebane.
Selge kokkulepe aitab vältida olukorda, kus lapsele antav tugi sõltub iga kuu eraldi küsimisest või vanema hetkevõimalustest. Kui summa ja eesmärk on läbi räägitud, saab ka noor oma rahaasju paremini planeerida. „Kõrgkoolis õppiv noor on sageli esimest korda olukorras, kus tal tuleb ise otsustada, kuidas kuu lõpuni toime tulla. Vanema rahaline abi võib olla vajalik, kuid sama oluline on, et noor õpiks selle raha piires valikuid tegema,“ märkis Rebane.
Neil, kelle laps veel kõrgkoolis ei õpi, on kasulik hakata juba varakult lapse kõrghariduse toetamise jaoks raha koguma. „Eriti oluline on varakult laste tuleviku jaoks kogumine ja investeerimine siis, kui peres on mitu sarnases vanuses last. Siis saavad vanemad ülikoolis õppivaid lapsi toetada ilma, et selleks peaks teiste kulude pealt meeletult kokku hoidma,“ sõnas Rebane.
Toetus ei pea alati tähendama ainult ülekannet
Tudengist noore toetamine võib olla ka väga erineval kujul. Mõnes peres kantakse lapsele iga kuu kindel summa, teises aidatakse konkreetsete kuludega, näiteks eluaseme või toidu osas. Mõnel juhul elab noor kodus ja rahaline tugi väljendub pigem selles, et vanem katab suure osa igapäevakuludest.
„Oluline on, et pere räägiks need kokkulepped läbi. Kui vanem maksab üüri, aitab toidukuludega või annab kindla summa igakuiseks kasutamiseks, peaks noor teadma, mida see katab ja mille eest tuleb tal ise vastutada. Nii tekib parem arusaam nii lapsevanemate võimalustest kui ka isiklikust eelarvest,“ ütles Rebane.
Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.