Eesti inimestest 45% tunneb end ebakindlalt selles, kas neil on piisavalt sääste või rahalisi reserve ootamatute kulude katmiseks, selgus Citadele panga tellitud küsitlusest. Balti riikide võrdluses on Eesti näitaja nõrgim: Lätis tunneb end samas küsimuses ebakindlalt 38% ja Leedus 20% vastanutest.
Küsitluses paluti inimestel hinnata, kui kindlalt nad tunnevad, et nende praeguse rahalise olukorra juures on neil piisavalt sääste või reserve ootamatute väljaminekute katmiseks. Eestis vastas 25%, et tunneb end üsna ebakindlalt ning 20%, et lausa väga ebakindlalt. Kindlalt tunneb end kokku 31% Eesti inimestest: neist 6% väga kindlalt ja 25% üsna kindlalt.
„Juba mõnda aega on näha, et Eesti inimeste kindlustunne on madal, kuigi majanduse üldine seis on järjepidevalt tõusnud. Ka selle küsitluse tulemused peegeldavad eestlaste väga praktilist muret, et igakuiste kõrgemate püsikulude kõrval peljatakse enim ootamatuid väljaminekuid,” lausus Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė.
„Ootamatu autoremont, hambaravi või tavapärasest suurem kommunaalarve võib pere eelarve kiiresti pingesse viia. Kui rahalist puhvrit ei ole, muutub iga selline olukord stressiallikaks. Eesti inimeste vastustest paistab välja, et paljudel ei ole säästudest veel sellist turvatunnet, mis aitaks ootamatutele kuludele või isegi sügisel kasvama hakkavatele kommunaalarvetele rahulikumalt vastu minna,“ ütles Ežerskienė.
Leedu inimesed tunnevad end märksa kindlamalt
Balti riikide võrdluses eristub kõige selgemalt Leedu, kus 48% vastanutest tunneb end ootamatute kulude katmisel kindlalt. Väga kindlalt tunneb end Leedus 11% ja üsna kindlalt 37% inimestest. Ebakindlust tunneb seal vaid 20% vastanutest. Leedukate kindlustunde taga on Ežerskienė hinnangul lisaks tugevamale majanduskeskkonnale ka sellel aastal jõustunud pensionireform, mis suurendas inimeste vabu rahalisi reserve. Lätis tunneb end ootamatute kulude katmisel kindlalt 33% ja ebakindlalt 38% vastanutest. Eestis on ebakindlaid inimesi 14 protsendipunkti rohkem kui neid, kes tunnevad end kindlalt.
Ežerskienė sõnul on rahalise kindlustunde puhul inimese enda hinnang väga oluline. Sama suur sääst võib ühes peres anda kindlustunde, teises aga mitte, sest vältimatud kulud, sissetuleku stabiilsus ja pere kohustused on erinevad. Mõnel inimesel võib küll olla raha kõrvale pandud, kuid kui ta ei usu, et sellest piisab ootamatu kulu katmiseks, ei teki ka päris turvatunnet.
Esimene eesmärk ei pea olema suur
Rahapuhvri kogumine võib tunduda paljudele liiga suure eesmärgina, eriti kui igapäevased kulud on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Seepärast tasub alustada väiksemast ja selgemast sihist.
„Sageli räägitakse kolme kuni kuue kuu säästupuhvrist, kuid paljude perede jaoks võib see tunduda kauge ja ebarealistlik. Esimene eesmärk võiks olla palju lihtsam: koguda summa, mis katab ühe suurema ootamatu kulu või vähemalt ühe kuu vältimatud väljaminekud. Kui see on olemas, tekib juba rohkem hingamisruumi,“ ütles Ežerskienė.
Säästmisel aitab kõige rohkem regulaarsus ja võimalikult lihtne süsteem. „Säästmine ei pea algama suurest summast. Paljude inimeste jaoks töötab paremini see, kui raha koguneb väikeste sammudega ja võimalikult automaatselt. Oluline on, et puhver oleks igapäevakuludest eraldi, aga vajadusel siiski kättesaadav,“ märkis Ežerskienė.
Kindlustunne taastub aeglaselt
Citadele varasem uuring näitas, et kolmandiku Eesti inimeste rahaline olukord on nende enda hinnangul viimase kolme kuu jooksul halvenenud. „Kui hinnad on pikalt tõusnud ja pere eelarve on olnud surve all, ei piisa kindlustunde taastumiseks ühest paremast kuust, sest majanduskasvu mõju tunnevad inimesed alati viitega. Inimene tunneb end kindlamalt siis, kui tal jääb mitu kuud järjest pärast vajalikke kulutusi raha üle ja see hakkab kogunema. Säästude olemasolu on siin väga otsene mõõdik,“ ütles Ežerskienė.
Tema hinnangul võiks ootamatute kulude puhver olla sama loomulik osa rahaasjadest nagu igakuised arved. Alustada saab ka väikestest summadest, kui see muutub regulaarseks harjumuseks.
„Kõige keerulisem on alustada ajal, kui raha tundub niigi vähe. Samas annab isegi väike puhver inimesele rohkem valikuvabadust. Ootamatu kulu korral ei pea siis kohe kasutama kallimat laenu, lükkama edasi vajalikke arveid või tegema kiirustades otsuseid,“ lisas Citadele panga tegevjuht. „See toetab pikemas perspektiivis majanduslikku hakkamasaamist ja annab meelerahu.“
Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.