Juulis registreeriti Eestis 304 kelmuskuritegu, millega tekitatud kahju ulatus üle 2,09 miljoni euro. Sellel aastal seni registreeritud juhtumite arv ja finantskurjategijatele kaotatud summa liigub sarnases tempos möödunud aastaga, mil kokku peteti inimestelt välja üle 29 miljoni euro.
Võrreldes juuniga kasvas juulikuus registreeritud juhtumite arv ligi 6%, kuid kahjusumma suurenes peaaegu 23%. Valdava osa kahjust tekitasid endiselt mitmeastmelised kõnekelmused, mida registreeriti möödunud kuul 132 juhtumit ning kahju ulatus 1,37 miljoni euroni.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul on mitmeastmeliste kõnekelmuste puhul eriti keeruline see, et erinevaid variatsioone nendest on lõputult ja pidevalt mõeldakse välja ka uusi. „Peamine on siiski praktiliselt alati see, et ohvreid pannakse ajalise surve alla. Näiteks kinnitama makseid, jagama andmeid, kandma raha edasi, andma ära oma pangakaarti või sularaha või võtma vastu muid otsuseid, mida nad rahulikus olukorras ei teeks,“ ütles Tkatšenko.
Hiljuti registreeriti politseis näiteks juhtum, kus Kiviõli linnas võtsid kelmid ühendust 66-aastase naisega ning esinesid esmalt tähitud kirja saatjana, seejärel panga turvaosakonna ja politsei töötajatena. Kannatanut meelitati sõlmima krediidilepinguid erinevate pankade ja krediidiasutustega ning kelmid veensid kannatanut saadud laenuraha pangaülekandega neile kandma ning saatma välja võetud sularaha Omniva pakiautomaadi kaudu. Kokku tekitati ohvrile kahju 10 100 eurot.
Kiirustamine on suurim komistuskivi
Mitmeastmelise kõnekelmuse puhul algab skeem sageli näiliselt süütust kõnest. Pettur võib esineda mõne asutuse, teenusepakkuja või ettevõtte töötajana. Mõne aja pärast helistab järgmine inimene, kes esitleb end panga, politsei või mõne muu ametliku esindajana ning väidab, et eelmise kõne taga olid kelmid ja inimese raha või konto on ohus.
Sellise skeemi eesmärk on tekitada tunne, et ohver peab oma raha kaitsmiseks kohe tegutsema. Tavaliselt palutakse jagada PIN-koode, kinnitada tehinguid, anda üle pangakaart või sularaha, paigaldada mõni rakendus või kanda raha väidetavalt turvalisele kontole.
„Päris pank ega politsei ei palu inimesel telefoni teel PIN-koode öelda, raha teisele kontole kanda, pangakaarti kullerile anda ega laenu võtta. Kui kõne sisu on see, et pead oma raha päästmiseks kohe midagi tegema, on kõige mõistlikum kõne katkestada ja helistada ise ametlikule numbrile tagasi,“ selgitas Tkatšenko.
Lähedastega tasub Tkatšenko sõnul rääkida eelkõige nendest skeemidest, mis konkreetset inimest kõige tõenäolisemalt puudutavad. Vanemaid inimesi ohustavad sagedamini telefoni- ja investeerimispettused, nooremaid võidakse värvata rahamuulaks või meelitada näiliselt lihtsa tööpakkumisega ning ettevõtetes on oluline pöörata tähelepanu küberturvalisusele ning kontrollida kõiki pangakonto muutmise või kiireloomulise ülekande palveid eraldi kanalis. Näitena toob Tkatšenko välja olukorra, kus petturid said ligi ettevõtte e-postile, suunasid kirjad ümber ning jälgisid ettevõtte vestluseid. Seejärel saatsid petturid klientidele ja partneritele näiliselt ehtsaid arveid, milles nad muutsid ära makseandmed ja kontod, et raha jõuaks ettevõtte asemel neile. Sellist pettust on Tkatšenko sõnul keeruline avastada eriti, kui kelmidel on piisavalt infot, et muuta oma e-kirjad usutavaks.
Tänavu jaanuarist juulini on Eestis registreeritud 2092 kelmuskuritegu ning nende kahju ulatub üle 14,5 miljoni euro.