G7 riigid leppisid oktoobri alguses kokku kuni 100 miljoni barreli diislikütuse ja toornafta varude kiirendatud vabastamises järgmise nelja kuu jooksul. Otsus parandab Euroopa varustuskindlust ja vähendab USA diislikütuse ekspordikeelu riski, kuid hinnalangus jääb tarbijate jaoks tagasihoidlikuks, prognoosib Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Strateegiliste varude vabastamisel on esimese 20 päeva jooksul fookuses diislikütus, sest selle surve on turul praegu kõige teravam. Vastutasuks loobus USA diislikütuse ekspordikeeluga ähvardamisest. Reaalsuses on tegemist ennekõike juba märtsis lubatud varude vabastamise kiirendamisega.
Euroopa jaoks on otsus oluline kahel põhjusel. Esiteks aitab see katta talve eel tekkinud diislikütuse impordiauku. Teiseks taandus G7 kokkuleppega USA diislikütuse ekspordikeelu risk, mis oleks Euroopa turu jaoks olnud märksa valusam.
Euroopal on diislikütuse puudujääk
Euroopal on diislikütuse turul struktuurne puudujääk. Siinsed rafineerimistehased on ajalooliselt ehitatud rohkem bensiini tootmiseks, samal ajal kui majandus kasutab palju diislikütust. Maanteetransport, põllumajandus, ehitus, merendus ja osa küttest sõltuvad diislist.
Seetõttu on Euroopa aastaid importinud diislikütust Lähis-Idast, Indiast, USA-st ja kuni 2023. aastani ka Venemaalt. Tänavu on see tarneahel saanud lööke mitmest suunast. Iraani sõda on häirinud Pärsia lahe kaudu liikuvaid veoseid, Venemaa rafineeritud kütuste pakkumine on vähenenud ning talvine nõudlus hakkab alles kasvama. Sellises olukorras tõuseb diislikütuse hind sageli kiiremini kui toornafta hind.
Citadele arvutuste järgi lisab Euroopa riikide eeldatav ligikaudu 50 miljoni barreli diislikütuse vabastamine nelja kuu peale jaotatuna umbes 8,7% Euroopa Liidu tavapärasest kuisest diislikütuse kasutusest. See on suur kogus, millest piisab, et katta Euroopa tavapärane diislikütuse impordivajadus mitmeks kuuks.
Ajastus on turu jaoks samuti oluline. Kuna märkimisväärne osa diislist tuuakse turule esimestel nädalatel, jõuab lisapakkumine perioodi, mil turg on kõige pingelisem ja küttehooaja nõudlus alles kasvab.
Tarnekindlus paraneb varude arvelt
Citadele arvutuste järgi kulub selle sammuga ligikaudu 18% Euroopa Liidu riikide hädaolukorra diislikütuse varudest. Pärast seda jääb Euroopale endiselt arvestatav, kuid oluliselt õhem puhver. Järgmisel aastal tuleb osa varudest uuesti sisse osta, mis lisab nõudlust ajal, mil turg ei pruugi olla praegusest rahulikum.
Seetõttu annab G7 otsus Euroopale talveks aega, kuid ei lahenda diislikütuse turu põhiprobleemi. Kui Lähis-Ida tarned ei taastu või Venemaa rafineeritud kütuste pakkumine halveneb, võib hinnasurve kiiresti tagasi tulla.
Hinnalangus jõuab tanklasse tagasihoidlikult
Turud reageerisid G7 teatele kiiresti. Euroopa diislikütuse futuurid ehk lähikuudel tarnitava diislikütuse hulgihind langes teate peale järsult, ligi 6%. Esmane reaktsioon näitas, et turul kardeti ekspordikeelde ja füüsilist puudujääki.
Hiljem muutus reaktsioon ettevaatlikumaks, sest selgus, et suuresti kiirendatakse juba varem lubatud varude vabastamist. See on põhjus, miks hinna mõju ei pruugi jääda sama suureks kui esmane turuliikumine näitas.
Tanklahinnas oleks mõju igal juhul väiksem. Citadele arvutuste järgi tähendaks hulgihinna täielik edasikandumine tarbijale umbes 3% madalamat diislikütuse jaehinda ehk ligikaudu 7 senti liitri kohta. Eelkõige on põhjuseks maksud. Suur osa tanklahinnast koosneb aktsiisist ja muudest maksudest, mis ei lange koos hulgihinnaga. Kui diislikütuse hulgihind langeb, kandub sellest tanklahinda edasi ainult osa.
Miks suur lisapakkumine hinda vähe langetab?
Peaaegu 9% lisapakkumist kõlab väga suure numbrina, kuid hinnamõju jääb väiksemaks mitmel põhjusel.
Esiteks on diislikütus üleilmne kaup. Kui Euroopa kasutab oma varusid ja ostab seda vähem sisse väljastpoolt, liiguvad osa neist tellimustest teistele ostjatele. Leevendus jaotub seega maailmaturu peale laiali.
Teiseks teavad turuosalised, et varude vabastamine on ajutine. Hiljem tuleb sama kütus või toornafta uuesti varudesse osta. See hoiab hilisemate tarnete hinnad kõrgemal.
Kolmandaks ei pruugi kogu maht olla turu jaoks uus. Osa nüüd kiirendatud vabastusest on seotud märtsis juba lubatud varude kasutamisega. See muudab turu reaktsiooni ettevaatlikumaks.
Neljandaks jõuab hulgihinna muutus tanklahinda viitega. Kütuse jaehinnad kipuvad langema aeglasemalt kui tõusma.
Diislikütus mõjutab majandust rohkem kui pere ostukorv näitab
Diislikütuse otsene osakaal tarbijate kuludes ei ole väga suur, kuid selle mõju majandusele on palju laiem. Sellega liiguvad kaubad, põllumasinad, ehitusmasinad, kalalaevad ja toimib osa küttesüsteeme. Kui diislikütus kallineb, siis mõjutab see kõike. See jõuab transpordihindadesse, põllumajandusse, toiduainete tootmisse, ehituskuludesse ja lõpuks paljude kaupade lõpphinda.
Citadele arvutuste järgi on G7 varude vabastamise otsene mõju tarbijahinnaindeksile väike. Olulisem on kaudne mõju. Kui diislikütuse hind püsib madalam, väheneb surve transpordi- ja toidukuludele järgmiste kuude jooksul. Leevendus jääb siiski mõõdukaks, sest suurem osa tänavusest hinnatõusust jääb ka pärast varude vabastamist alles.
Odavam diisel annab keskpangale veidi hingamisruumi
Diislikütuse hinnasurve on oluline ka Euroopa Keskpanga jaoks. Kui kütusehind püsib kõrge, kandub see laiemalt hindadesse ja hoiab inflatsiooni üleval. Kõrgem inflatsioon teeb keskpangale keerulisemaks intressimäärade langetamise või madalal hoidmise. G7 otsus aitab seda survet veidi vähendada, kuid mõju ei ole piisavalt suur, et muuta euroala inflatsioonisuunda iseseisvalt.
Euroopa majanduse jaoks ostab G7 otsus aega. See aitab talve kõige pingelisemast osast läbi tulla ja vähendab USA ekspordikeelu riski. Püsiv hinnalangus vajab aga tavapäraste tarnekanalite taastumist.