Suve alguses saavad paljud inimesed kätte puhkuseraha või hakkavad tegema esimesi suuremaid puhkuseoste. Sageli kipub lisaraha kaduma juba enne, kui puhkus päriselt algab: osa läheb jaanipäeva kuludeks, osa laste suveasjadeks, osa mõne varasema arve katteks ja osa ostudeks, mis tunduvad suve hakul möödapääsmatud.
„Puhkuseraha annab korraks tunde, et kuu eelarves on rohkem ruumi. Just siis hakatakse tegema kulutusi, mida on kevadest saati edasi lükatud. Ostetakse suveriideid, jalanõusid, aiatarbeid, reisiasju, lastele tegevusi või makstakse ära mõni vana arve. Kui puhkuse esimesed päevad lõpuks kätte jõuavad, võib suur osa rahast juba läinud olla,“ rääkis Citadele panga Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
Kuigi keskmised kaardimaksete summad olid Citadele panga andmetel eelmisel suvel igas kuus suhteliselt sarnased, kasvasid nii kulutatud summa kui ka ostude hulk juulikuus hüppeliselt. Võrreldes juunikuuga tegid Eesti inimesed 2025. aasta juulis ja augustis 10% rohkem kaardimakseid. Kõigi kaardimaksete kogusumma kasvas juulis ja augustis võrreldes juunikuuga 10% ja 6%.
Rebane soovitab puhkuseraha kohe alguses osadeks jagada. Esimene osa peaks katma vältimatud arved ja kohustused, teine puhkuse enda kulud ning kolmas vahendid pärast puhkust hakkama saamiseks. Viimane ununeb kõige kergemini, kuigi just pärast puhkust jätkuvad regulaarsed kulud vanaviisi.
„Puhkus lõpeb ära, aga kodulaen, üür, kommunaalid, autokulud ja toidupoe arved ei kao kuhugi. Samuti lisanduvad suve lõpus lastega peredele taas kooli alguse ja huviringide kulud. Väga praktiline on enne puhkust välja arvutada, kui palju raha peab alles jääma esimeseks kaheks nädalaks pärast puhkust. See summa võiks olla kontol puutumata,“ ütles Rebane.
Tema sõnul aitab selline lihtne jaotus vältida olukorda, kus puhkus on tore, kuid sellele järgnev kuu tuleb rahaliselt ebamugav. „Eriti kehv on variant, kus järgmise palgapäevani välja venitamiseks ollakse sunnitud kasutama krediitkaarti või näiteks väikelaenu,“ märkis Rebane.
Citadele statistika näitab selget trendi: väikelaenude võtmine kasvab septembris märgatavalt. Nii tegi väikelaenude kogusumma 2025. aasta septembris 62-protsendilise hüppe võrreldes aasta keskmisega. „Seal on erinevaid põhjuseid nagu kooli algusega seotud kulud, renoveerimis- ja soojustamistööd ning teised sügisesed projektid. Seda enam tasub aga kaaluda, kas puhkuse rahastamine laenuga on mõistlik. Lihtne on mõelda, et praegu naudin ja pärast vaatan, ent sellise suhtumisega tuleb suurem kulu pärast puhkust koju kaasa,“ ütles Rebane.
Enne puhkust tuleks ausalt eristada planeeritud kulud ja kohapeal tekkivad väljaminekud. Planeeritud ja teada on näiteks majutuse, praamipiletite, kütuse, ürituste piletite või kindlustuse summad. Kohapeal lisanduvad väljas söömine, laste tegevused, suveniirid ja ootamatud soovid. Just viimasele osale võiks eraldada eraldi summa, mida süümepiinadeta kasutada.
„Kui inimene arvestab näiteks 100 eurot puhvriks, mille eest täita ootamatuid soove, on puhkust lihtsam nautida. Siis ei pea iga jäätise, kohvi või väikese ostu pärast muretsema. Samal ajal on piir olemas ja iga päev ei lisandu kümneid eurosid kulusid, mille tegelikku mõju tunneb inimene veel pärast puhkust,“ rääkis Rebane.