Ukraina sõja alguses avastas Euroopa omal nahal, kui kiiresti võib energiašokk majandusest kindlustunde viia. Neli aastat hiljem tõi Iisraeli, Ameerika Ühendriikide ja Iraani konflikt majandusele teise löögi. Kumb on olnud Euroopale rängem, võrdleb Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Et neid kahte võrrelda, vaatame sama pikka ajaperioodi: konflikti alguse nelja kuud ehk jaanuari kuni maid 2022 ning jaanuari kuni maid 2026. Kusjuures jaanuar on mõlema puhul sõjaeelne baasperiood.
Kuigi pärast Ukraina sõja kogemust võib tunduda, et majandus on kohanenud ning Iraani sõja mõjud näivad leebemad, on tegelikkus aga keerukam. Euroala jaoks oli Iraani konflikti esmane reaktsioon – 5,5-punktiline majandusmeeleolu langus – umbes kaks kolmandikku Ukraina esmasest mõjust, mille puhul majandusmeeleolu langes 8,6 punkti. Samas tabas uue kriisi algus näiteks Prantsusmaad tugevamalt kui Ukraina sõja algus.
Kahe kriisi ajendid on erinevad
2022. aastal ajendasid šokki majandusele Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja gaasi “relvastamine”: Venemaa jäi globaalseks tootjaks, vooge suunati ümber ja surve majandusele kasvas mitme kvartali jooksul, viies euroala inflatsiooni lõpuks rekordilise 9 protsendini.
2026. aasta šoki mõju on järsem ja kohesem, sest Hormuzi väina sulgemine kaotas peaaegu üleöö ülemaailmsest naftavarustusest umbes viiendiku. Brenti toornafta hind hüppas umbes 60 eurolt üle 100 euro barreli kohta, Euroopa gaasi hind tõusis umbes 60% ja Euroopa Liidu fossiilkütuste impordiarve kasvas loetud nädalate jooksul 14 miljardi euroni. Rekordiline 400 miljoni barreli mahus gaasi vabastamine Rahvusvahelise Energiaagentuuri reservidest ja Euroopa mitmekesisem gaasivarustus siiski leevendasid pisut Iraani energiakriisi lööki.
Iraani kriisis kannatavad enim suured Euroopa riigid
Nagu öeldud, langes Ukraina sõja tõttu majandusmeeleolu indikaator euroalal 8,6 punkti, Iraani sõja tõttu aga 5,5 punkti. Kuid see, kus nüüd peamine valu avaldub, on täielikult muutunud. Kui 2022. aasta alguses kannatas enim Venemaale lähemal paiknevate riikide, näiteks Soome (–10,7 punkti), Rootsi (–5 punkti) ja Leedu (–5 punkti) majandusmeeleolu, siis nüüd on Venemaa naaberriikide majandusmeeleolu vaevu muutunud. Soome majandusmeeleolu indikaator on tõusnud 1,0 punkti, Poola ja Leedu oma langenud vastavalt 0,9 ja 1,3 punkti ning Rootsi oma 2,1 punkti.
Iraani sõja mõjusid on enim näha hoopis Euroopa mandriosas suurte riikide meeleolus. Prantsusmaa majandusmeeleolu on langenud 8,1 punkti, mis on suurem 2022. aasta langusest. Itaallaste majandusmeeleolu langes 4,7 punkti ja on enam-vähem võrdne Ukraina sõja alguses nähtud langusega. Saksamaa majandusmeeleolu on kahanenud 3,2 punkti. Samuti on euroala majandusmeeleolu tervikuna langenud 5,5 punkti võrra. See tähendab, et kriisi raskuskese on liikunud Euroopa äärealadelt suurte majandustega riikidesse ehk Euroopa keskpunkti.
Tarbijad ja tootjad pelgavad suuremat inflatsiooni
Mõlema kriisi puhul reageerisid tarbijad kõige tugevamalt, millele järgnes jaemüügi mahtude vähenemine. Seekord on euroala tuumikriikides langenud ka teenuste tarbimine, mida 2022. aastal alanud Ukraina sõda eriti ei mõjutanud. Selge signaali praegusest suuremast inflatsioonihirmust annavad ka tarbijate ja tootjate seas läbi viidud uuringud. Euroala tootjate müügihinna ootused on Iraani sõja tõttu tõusnud umbes 16 punkti. 2022. aasta alguses oli kasv 9 punkti. Itaalias on ootused kasvanud samuti 16 punkti võrreldes vaevalt 2-punktise tõusuga neli aastat tagasi.
Nii peamise kannataja Prantsusmaa kui ka terve euroala leibkondade hinnaootused järgmiseks aastaks on tõusnud umbes 16–20 punkti, mis on tunduvalt kõrgem kui Ukraina sõja alguses. Lisaks on tarbijate ootused majanduse käekäigule ja nõudlusele langenud enam kui 13 punkti. Selles osas on praegune olukord sarnane Ukraina sõja algusega: hinnad tõusevad ning majandusaktiivsus langeb, kusjuures hindade kasv on praegu isegi jõulisem kui toona.
Praegu ei ole Iraani sõda löönud majandusmeeleolu nii tugevalt kui Ukraina oma. Kõvemini on siiski pihta saanud Prantsusmaa ja Itaalia ning Iraani sõjast tulenev inflatsioonihirm on kohati isegi tugevam. Selle, kumb konflikt Euroopale lõpuks rängemalt mõjub, määrab Iraani sõja kestus. 2022. aasta šokk tegi oma tegeliku kahju majandusele umbes aasta jooksul. Kui Hormuzi väin jääb suletuks, siis on ebatõenäoline, et mõju piirdub vaid siin artiklis kirjeldatuga. Sel juhul ähvardaks euroala stagnatsioon või isegi majanduslangus ning majandus satuks stagflatsiooni ehk olukorda, kus hinnad tõusevad, kuid majanduskasv peatub. See väljavaade oleks üks keerulisemaid nii ettevõtetele kui ka tarbijatele.