Sellel suvel kavandab kodus väiksemat remonti ligi kolmandik Eesti inimestest ning põhjalikumalt võtab remondi ette iga kümnes. Citadele panga laenustatistika näitab, et suuremate remonditööde keskmine maksumus on kasvanud ning remondilaenude keskmised summad on aprillis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud rohkem kui poole võrra.
Citadele küsitluse järgi ütles 31 protsenti Eesti inimestest, et nad ei plaani sellel suvel kodu parandamisse, remonti, terrassi, kasvuhoonesse või muudesse sarnastesse töödesse raha panna. Nende seas, kes siiski kodu korrastada plaanivad, jäävad summad sageli pigem mõõdukaks. Kuni 300 eurot plaanib investeerida pea kolmandik ehk 31 protsenti vastanutest.
Suuremaid kulutusi kavandab väiksem osa inimestest. Üle 1500 euro plaanib kodu parandamisse panna 10 protsenti Eesti inimestest.
Citadele panga enda laenustatistika näitab, et kuigi tänavu aprillis on remondilaene võetud eelmise aastaga võrreldes arvuliselt vähem, siis keskmine remondilaenu summa on koguni 55% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Lätis ja Leedus on muutus olnud vastavalt 11% ja 47%.
„Laenusummade tõusu taga on ühelt poolt see, et inimesed võtavad ette põhjalikumaid ja kallimaid töid, kuid suure panuse on andnud ka ehitusmaterjalide hindade tõus,“ selgitas Citadele kodulaenude ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba. „Põhjalikumad remonditööd on tihti tingitud soovist kõrgete kulude tõttu kodu energiatarbimist efektiivsemaks muuta.“
Citadele andmetel kasvavad ka väikelaenude keskmised summad kõigis kolmes Balti riigis. Eesti paistab Läti ja Leedu kõrval silma suuremate laenusummadega ning väikelaenude sõlmitud lepingute arv kasvas tänavu aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12 protsenti.
„Mõnesaja euroga saab teha palju selliseid töid, mida inimesed on kevadest saati edasi lükanud: korrastada aeda, värvida, parandada terrassi, ehitada peenrakaste. Sellised kulud kaetakse enamasti jooksvalt sissetulekust või säästudest,“ ütles Sooba. „Kui jutuks tulevad küttesüsteem, katuse remont, fassaad, soojustus, vannitoa või köögi põhjalikum uuendamine, ei räägi me enam mõnesajast eurost. Sellisel juhul tasub eelarve väga põhjalikult läbi mõelda ja jätta sinna varu, sest ehitustööde puhul tulevad lisakulud sageli välja alles töö käigus.“
Tiina Sooba sõnul peaks iga suurema remondi eel eristama vältimatud tööd soovidest. Enne laenu võtmist tasub ausalt läbi mõelda, milline osa remondist on hädavajalik ja milline pigem mugavuse või välimuse küsimus. Samuti peaks võrdlema pakkumisi, arvestama vähemalt 10–15 protsendi suuruse varuga ning hindama, kas uus igakuine kohustus jätab pere eelarve turvalisele tasemele.
„Enamasti osatakse eelarvet teha päris hästi ning arvestada materjali ja töörahaga, kuid unustatakse kulud transpordile, tööriistadele ja utiliseerimisele. Kui eelarve on algusest peale viimase euroni täis planeeritud, võib iga väike ootamatu kulu kogu projekti eelarve pingelisemaks muuta,“ lisas Sooba.
Samas tasub kodu energiatõhusamaks muutmisel arvestada ka võimalikku saadavat kasu. „Jah, sellise remondi tegemine võib olla kulukas, kuid samas annab see rahalise kokkuhoiu järgnevatel aastatel, kui näiteks talvisel ajal ei pea maksma suuri elektriarveid,“ märkis Sooba.
Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1003 inimest.