Citadele panga tellitud Baltikumi küsitlus näitab, et Eesti ja Läti inimesed seostavad kõige mugavamat säästude kogumist eelkõige säästukontoga, samas kui Leedus peetakse mugavaimaks viisiks investeerimist. Märkimisväärne osa Balti elanikest peab endiselt kõige mugavamaks lahenduseks ka säästude hoidmist sularahana kodus, mis pikas perspektiivis vähendab nende jõukust.
Küsitluse järgi peab Eestis kõige mugavamaks säästude kogumise viisiks säästukontot 34% vastanutest. Järgnevad sularaha kodus (17%), investeerimine (nt fondid, aktsiad) 14% ning tähtajaline hoius 12% osakaaludega. Digitaalseid mikro-kogumise lahendusi, nagu ümardamispõhine kogumisvahend või digitaalne rahakassa, nimetab mugavaima variandina iga kümnes Eesti elanik.
Lätis on säästukonto eelistus veelgi selgem: 39% peab seda kõige mugavamaks viisiks säästude kogumisel. Teisele kohale tuleb sularaha kodus 29%-ga, mis on Baltikumi kõrgeim näitaja. Leedus on mugavaimaks säästude kogumise viisiks investeerimine, mida eelistab 31% vastanutest. Säästukontot eelistab 24%, sularaha kodus 18% ning tähtajalist hoiust 14% vastanutest.
„Küsitluse tulemusest on kõige põnevam just Leedu inimeste investeerimise eelistus. See viitab, et seal on rahatarkuse levikuga jõutud sinnamaani, et investeerimist seostatakse üha enam säästmisega, mitte eraldiseisva ja riskantse tegevusega,“ sõnas Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane. „Leedus seostatakse mugavust rohkem tulemuslikkusega, mis on pikemas perspektiivis kasulik mõtteviis. Inimesed tahavad, et raha ei seisaks, vaid töötaks nende kasuks. Huvitav on tõdeda, et pigem seostame Balti riikidest Eestit ettevõtlikkuse ja tugeva investeerimiskultuuriga, kuid mugavaks säästmise viisiks meie inimesed erinevalt leedukatest investeerimist ei pea.” Rebane märkis, et Leedu on viimastel aastatel olnud majanduse kasvutempos Eestist ees ning üheks põhjuseks võib pidada ka aktiivsemat siseriiklikku tarbimist ja investeerimist. „Eestis hoitakse pangakontodel väga suuri sääste. Kui kasvõi osa sellest liiguks tarbimisse või investeeritaks kohalikesse ettevõtetesse, annaks see täiendava tõuke Eesti majandusele ja ettevõtetele,“ lisas Rebane.
Sularaha kogumise kõrged osakaalud olid Rebase hinnangul oodatavad. „Mingile hulgale inimestele tundub raha kodus hoidmine praktiline – see käegakatsutav ning alati silme all olemas. Loodame, et sularaha eelistamine finantshariduse edenedes aja jooksul siiski väheneb. Sularaha ei kogu kodus hoides intressi ning inflatsioon haukab aja jooksul säästude väärtusest asuure osa,“ nentis Rebane.
Citadele küsitluse detailsem vaade näitab, et Eestis muutub mugavuse tähendus selgelt vanuse ja ka soo lõikes. Noorte, 18–29-aastaste seas peab säästukontot mugavaimaks kogumisviisiks koguni 49%, kuid 60–74-aastaste seas langeb see 23%-ni. Vanemaealiste seas tõuseb samal ajal esile tähtajaline hoius: 60–74 rühmas peab seda mugavaimaks 26% vastanutest, mis on üle kahe korra kõrgem kui Eesti keskmine. Sooline erinevus on eriti selge investeerimise puhul: meestest nimetab investeerimist mugavaima variandina 20%, naistest 9%. Naised toovad meestest sagedamini esile ka ümardamispõhise kogumise ja digitaalse rahakassa (13% vs 8%).
Lisaks joonistuvad välja erinevused ka tausta järgi. Mitte-eestlaste seas on sularaha kodus mugavaimaks viisiks 22% jaoks, eestlaste seas 14%. Linnade võrdluses on Tallinnas kodus hoitava sularaha eelistus madalam (13%) ning investeerimise eelistus kõrgem (18%) kui näiteks Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, kus sularaha kodus nimetab mugavaimaks 22% ja investeerimist 11% vastanutest. Jõgevamaal on sularaha kodus hoidmise eelistus 35%, mis on Eesti kõrgeim näitaja.
Citadele panga küsitlus viidi läbi novembris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.