Jaanipäev ei tundu esmapilgul suure rahalise väljaminekuna, kuid mitme päeva peale jagunevad ostud võivad pere eelarvesse teha ootamatult suure augu. Jaanipäeva kulusid tasub planeerida sama teadlikult nagu puhkusereisi, sest kõige rohkem mõjutavad rahakotti just väikesed ja viimasel hetkel tehtud ostud.
„Jaanipäev on huvitav näide pühast, mida inimesed sageli kulukana ei käsitle. Jõulude, kooliaasta alguse või puhkusereisi puhul mõeldakse eelarve peale rohkem, aga jaanipäev tundub paljudele lihtsalt mõnepäevase kokkusaamisena. Tegelikult nõuavad raha toit, joogid, sõidukulud, majutus, külakost, laste tegevused, aiatarbed ja vahel ka riided või viimase hetke ostud,“ rääkis Citadele panga Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
Citadele eelmise aasta kaardiostude statistikast selgub, et kuigi jaaninädalal tehti toidupoodides sama palju oste, kui maikuu lõpus, siis kogusumma, mis toidule kulutati, kasvas 24%. Ostukorvi keskmine summa poes kasvas 14,5 eurolt ligi 18 eurole. Veelgi suurema hüppe tegid veebiostud toidupoodides, kus ostukorvi keskmine summa kasvas 24 eurolt 34 eurole. „Need numbrid kajastavad keskmist, mida mõjutavad ka väikesed paarieurosed ostud. Paljudel peredel on jaanipäevatoidule kuluv summa tihtipeale kordades suurem. Siiski aga näitab keskmise summa kasv seda, et inimesed lubavad endale tavapärasest rohkemat,“ ütles Rebane.
Rebase sõnul ei pruugi ükski jaanipäevaga seotud ost eraldi vaadates tunduda suur. Grillimiseks vajalik toit, paar lisasõitu, poest kaasa haaratud snäkid, laste jäätised, vihmakeep, sääsetõrje, telk või ööbimiskoht võivad aga mitme päeva jooksul koguneda summaks, mida inimene enne pühi ette ei näinud.
Eriti keeruliseks teeb asja ka see, et kulud jagunevad sageli mitme inimese ja mitme päeva peale. Kui jõuluõhtuks tehakse tihti üks suurem ostukorv, siis jaanipäeva kulud tekivad hajusamalt: osa ostetakse ette, osa tee pealt, osa peokohas ja osa tagasisõidul.
Rebane soovitab jaanipäeva eel teha lihtsa eelarve, kus on kirjas vähemalt kolm asja: kui palju võib kuluda toidule ja jookidele, kui palju transpordile ning kui suur summa jääb ootamatuteks kuludeks. „Kõige praktilisem nipp on panna enne jaanipäeva paika summa, mille piires soovitakse püsida. Kui see summa on näiteks 150 eurot, siis tasubki vaadata, kas toit, kütus, külakost ja muud kulud mahuvad selle sisse. Ilma piirita kipub eelarve venima, sest iga uus ost tundub eraldi võttes põhjendatud,“ rääkis Rebane.
Peredes ja sõpruskondades võiks kulud enne pühi ka ausalt läbi rääkida. Jaanipäeva tähistatakse sageli koos, kuid vaikimisi võib suur osa kuludest jääda ühe inimese või pere kanda. Kui kulude jagamist enne läbi ei räägita, võib pärast tekkida ebamugav tunne või ebaõiglane koormus.
„Rahaasjadest rääkimine ei peaks rikkuma ühtegi pidu. Vastupidi, selge kokkulepe teeb asja lihtsamaks. Kui sõpruskond otsustab enne, kes mida ostab ja kuidas kulud jagatakse, jääb vähem ruumi hilisemaks ebamugavuseks. Väga lihtne on kokku leppida, et üks inimene ostab toidu ja teised kannavad oma osa kohe üle,“ ütles Rebane.
Eraldi riskikoht on jaanipäevaga seotud kulude katmine krediidi või laenuga. „Kui pidu on läbi, aga selle eest tuleb maksta veel sügisel, on see märk, et kulu oli tegelikust võimalusest suurem. Laen võib olla mõistlik suurema ja vajaliku ostu või remondi puhul, kuid jaanipäeva toidukorv, peoriided või meelelahutus ei peaks muutuma pikaks rahaliseks kohustuseks,“ ütles Rebane.