Citadele värske uuringu kohaselt tunnevad kirde-eestlased võrreldes ülejäänud Eestiga, et just sealt pärit noored on tööturu konkurentsis kõige kehvemas seisus. Põhjustena nimetavad nad tööandjate suhtumist ning võimaluste vähesust.
Citadele tellitud uuringust selgus, et 15% kirde-eestlaste hinnangul on noortel keeruline esimest töökohta leida, sest sobivaid töökohti ei jagu ning kohalikud tööandjad eelistavad kogemusteta noortele tööturul pikemalt olnud töötajaid.
„Kirde-Eesti noortel on tahe ja valmisolek töötada täiesti olemas, kuid piirkonna tööturu struktuur ei loo selleks piisavalt võimalusi. Kui noor ei leia kodukohas sobivat töökohta ega praktikavõimalust, siis kasvab oht, et ta lahkub piirkonnast või jääb tööturult kõrvale,“ ütles Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane.
Oluliseks tööotsinguid takistavaks teguriks peab 17% Kirde-Eesti elanikest seda, et noortel jääb praktilistest kogemustest vajaka. Rebase sõnul viitab see vajadusele tugevdada koostööd kohalike ettevõtete, koolide ja omavalitsuste vahel.
„Paljud tööandjad ootavad noortelt varasemat kogemust, kuid väiksemates piirkondades on esimese töökogemuse saamine sageli keeruline. Praktikakohad, hooajatöö ja paindlikud töövormid võiksid aidata noortel kiiremini tööturule siseneda. Sobiv praktika võiks olla rohkematele just see esimene samm. Kui olla tubli, nutikas ja töökas, võidakse sind suure tõenäosusega hiljem ka täiskohaga tööle võtta. Täpselt nii juhtus ka minuga: tänu praktikale sain oma elu esimese töökoha, ja seda pangandussektoris,“ sõnas Rebane.
Ülejäänud Eesti piirkondades peetakse töökohtade puudust probleemiks ligi kaks korda vähem: Lõuna-Eestis tõi töökohtade nappuse välja 8% vastanutest, Põhja-Eestis 7% ning Lääne ja Kesk-Eestis 6%.
Kui praktilise kogemuse puudumist nimetas tööle saamise osas takistavaks teguriks Kirde-Eestis 17% vastanutest, siis Lõuna-Eestis jagas seda arvamust 12%, Põhja-Eestis 11%, Lääne-Eestis 9% ja Kesk-Eestis 7% uuringus osalejatest.
„Sageli räägitakse noortest kui põlvkonnast, kellel puudub töötahe, kuid uuring seda ei kinnita. Kirde-Eestis nähakse probleemi pigem võimaluste vähesuses, mitte noorte suhtumises. See on oluline signaal nii tööandjatele kui ka kohaliku poliitika kujundajatele, sest enda kodukohas rakenduse leidnud noor jääb võimaluste olemasolul tõenäoliselt sinna elama ning seeläbi väheneb tööjõu äravool maakondadest,“ lisas Rebane.
Kirde-ja Põhja-Eestis tõid motivatsiooni puudumise tööle asumiseks välja 8%, samas kui Kesk- ja Lääne-Eestis küündis näitaja 14%. Lõuna-Eestis tunneb 10%, et noortel ei ole piisavalt motivatsiooni enda kodukohas tööd otsida.
Statistikaameti andmetel on töötuse määr Eestis kõrgeim just Kirde-Eestis (13,4%) ning madalaim Lõuna-Eestis (6,1%).