Euroopa Turismikomisjoni värske uuringu järgi plaanib 81% eurooplastest järgmise kuue kuu jooksul vähemalt ühe reisi, kuid huvi Ida-Euroopasse reisimise vastu on kahe aastaga langenud 8% pealt 4% peale. Vahemere maade ja Lõuna-Euroopa populaarsus on aga vaatamata kuumalainetele kasvanud.
Euroopa Turismikomisjoni ehk ETC mais läbi viidud reisikavatsuste uuring näitab, et reisimine püsib eurooplaste prioriteetide seas ka hinnatõusu, geopoliitilise ebakindluse ja julgeolekumurede ajal. 81% vastanutest plaanib juunist novembrini vähemalt ühe reisi, aasta varem oli sama näitaja 77%. Baltikumi turismisektorile siiski häid uudiseid pole, kuna reisihuvi tervikuna kasvamise kõrval on huvi Ida-Euroopa vastu hoopis kahanenud. Vaatamata kuumalainetele on 4 protsendipunkti kasvanud Vahemere ja Lõuna-Euroopa maade populaarsus eesotsas selliste riikidega nagu Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ja Kreeka.
Citadele panga eesti filiaali juhi Rainer Moppeli sõnul kujundavad ETC uuringu järgi eurooplaste reisivalikuid üha rohkem kolm tegurit: turvalisus, taskukohasus ja kliimaga seotud kaalutlused. „Need töötavad Baltikumi kasuks ja kahjuks korraga. Eesti, Läti ja Leedu saavad pakkuda turvalisi, kompaktseid ja rahvarohketest sihtkohtadest rahulikumaid reisielamusi. Samas on piirkond paljude Lääne- ja Lõuna-Euroopa reisijate jaoks endiselt vähem tuntud ning geopoliitiline lähedus Venemaale mõjutab oluliselt reisiotsuseid. Sõjahirm ja enam mitte nii odavad hinnad vähendavad lihtsalt turistide huvi,” selgitas Moppel.
Samas näitab Eesti enda turismistatistika paranemist. Statistikaameti andmetel peatus tänavu mais Eesti majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti ehk 5% rohkem kui aasta varem. Kasvu vedasid välisturistid, keda oli mullusest 9% rohkem. Samas näitab pikem vaade, et Eesti turism on taastunud ebaühtlaselt. 2025. aastal majutati Eestis ligi 3,7 miljonit turisti ehk 2% rohkem kui aasta varem, kuid kokku jäi turistide arv endiselt 3% alla 2019. aasta taseme. Eriti oluline on välisturgude vahe: siseturiste oli kriisieelse ajaga võrreldes 13% rohkem, kuid välisturiste 13% vähem. „Kuna koroonaperiood mõjus majutusettevõtetele rängalt, taastub sektor päris madalalt tasemelt,“ selgitas Moppel. Lisaks on sektori käekäiku mõjutanud viimastel aastatel muuhulgas elukalliduse kasv, suurem inflatsioon ja Vene turu ära langemine.
Eestlaste eelistused kattuvad teiste eurooplastega
Kui Statistikaameti andmetel on siseturistid viimastel aastatel taas aktiivsemaks muutunud, siis reisitakse ka välismaale. Eestlaste reisieelistused on teiste eurooplastega suhteliselt sarnased. Citadele kaardistatistika järgi reisisid eestlased juulis enim Soome, Itaaliasse ja Hispaaniasse, kus kulutati kõigist välisriikidest kõige rohkem raha ja tehti kõige rohkem makseid. Kui Soomes ja Hispaanias jäi ühe kaardimakse keskmine summa 25-27 euro kanti, siis Itaalias oli keskmine kaardimakse 38 eurot.
Moppeli sõnul püsivad peamised sihtkohad aasta-aastalt suhteliselt sarnased. „Eestlased ajenduvad reisiplaanides soojemast kliimast ja taskukohastest pakkumistest, mis kallutavad lõppvaliku Lõuna-Euroopa kasuks. Sealjuures näitab kaardistatistika, et Lõuna-Euroopa ja Vahemere maad on populaarsed sihtkohad nii suvel kui ka talvel. Eesti põhjanaabri populaarsust toetab see-eest geograafiline lähedus ja seotus. See on mugav nädalalõpusihtkoht ning paljud pered kasutavad suve, et külastada Soomes elavaid sugulasi ja sõpru.“