Geopoliitiliste pingete valguses on Balti riikides oluliseks muutunud investeringute, eriti välismaise kapitali küsimus. Investeerimiskeskkond muutub ning riigid panustavad selle arendamisse julgeoleku tugevdamisega, mis on muutunud osaks piirkonna majandusstrateegiast, kirjutab Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskiene.
2026. aastal plaanivad kõik kolm Balti riiki eraldada kaitsele umbes 5 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. Täiendavalt plaanitakse suunata raha näiteks infrastruktuuri, tootmisbaasi, tehnoloogiate, tarneahelate ja andmesüsteemide kaitse tugevdamisse. Mõned suured kaitseprojektid on Balti riikides ka juba ellu viidud või töös, näiteks tööstuslike kaitsetootmisrajatiste, väljaõppe, logistika ja tehnilise infrastruktuuri valdkonnas.
Balti riikide suuremad eelarved ning tehtud ja planeeritud projektid annavad investoritele selgema prognoositavuse ja muudavad Eesti, Läti ja Leedu investorite silmis atraktiivsemaks.
Balti riikide erinevad lähenemised
Eesti tugevdab oma investeerimisatraktiivsust innovatsioonipõhise mudeli kaudu. Riik osaleb koos erakapitaliga riiklike fondide kaudu aktiivselt investeeringutes, tegutsedes peamise investorina ja meelitades ligi täiendavat riskikapitali. Nii näiteks toetab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tütarettevõte SmartCap Eesti investeerimisfonde, millest üks keskendub Eesti kaitsetööstuse ja Euroopa kaitsetehnoloogia keskkonna tugevdamisele.
Eesti digitaalsed avalikud teenused vähendavad halduskoormust ja võimaldavad tehnoloogiaettevõtetel liikuda kiiremini ideest tooteni. Riigihangete süsteem annab kohalikele ettevõtetele ka täiendava praktilise eelise – kohalikud tarnijad tagavad sageli kiirema elutsükli toe, suudavad vastata kaitsejõudude pikaajalistele vajadustele ja asuvad operatiivselt lähedal.
Läti parandab regulatiivset keskkonda ja toetab kohalikku tootmist. Lätlaste “rohelise koridori” algatus ongi loodud selleks, et lihtsustada strateegiliste investeeringute elluviimist, kiirendada lubade ja kinnituste protsesse vähemalt kaks korda, vähendada halduskoormust ja tagada hea institutsioonidevaheline koostöö. Samuti on Läti seadnud eesmärgiks suurendada kohalike ettevõtete osalemist strateegiliselt olulistes projektides, mis aitab kaasa nii vanemate kui ka uute ettevõtete kasvule.
Leedu keskendub kaitseprojektide rahastamise struktuurile ja kiiretele otsustele. Olulistele julgeoleku- ja kaitseprojektidele kohaldatakse lihtsustatud menetlust, mis annab investoritele käegakatsutava eelise aja ja kulude osas. Tootmisrajatisi saab ehitada kasvõi kuue kuuga, kahekümne aasta jooksul saab ettevõte kasutada 0% tulumaksu määra, lubade väljastamise protsessid on senisest kiiremad ning strateegiliselt olulistele julgeolekualgatustele on antud riigikaitseministeeriumi projekti staatus. Alates 2024. aastast kasutatakse Leedu riigikaitsehangetes tööstuskoostöö mudelit, mis toetab kohalikku tootmist, tehnoloogiasiiret ja ka täiendavaid investeeringuid riigikaitsesse.
Tugev investeerimiskeskkond nõuab pidevat tööd
Kaitse- ja julgeolekusektori kasvuks ei piisa üksikutest elluviidud projektidest. Stabiilseks kasvuks on vaja soodsat investeerimiskeskkonda, mis toetab ettevõtte kõiki kasvuetappe alates ideest kuni pikaajalise arenguni.
Viimastel aastatel on Baltikumis moodustatud erinevaid kaitseinvesteeringute fonde, et rahastada innovatsiooni, tugevdada kohalikku tööstust ja suurendada kogu sektori vastupanuvõimet. Leedus ja Eestis on näiteks fonde kaitsetehnoloogiaga tegelevatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja nende asutajatele. Leedus põhinevad need algatused peamiselt riigikapitalil, et pakkuda innovatsioonile varakult tuge, Eestis aga kombineeritakse riigivahendeid erakapitaliga, et jagada riske. Ka Läti riik plaanib teha sellel aastal sarnase sammu ning luua kasvu- ja kaitsefondi, mis keskendub äriarendusele ja strateegiliste projektide rahastamisele.
Leedu näide on ilmekas, et investeerimiskeskkonda ei toeta vaid riigi tugi. Leedus on tekkinud aina rohkem erasektori algatusi julgeoleku- ja kaitseprojektide rahastamiseks. See näitab küpsemat lähenemist: julgeolek ei ole enam ainult avalik küsimus, vaid sellest on saanud osa pikaajalisest majandus- ja investeerimisstrateegiast. Samuti näitas hiljuti Leedus toimunud riigikaitsevõlakirjade esimene emissioon, et julgeolekut saab rahastada ka Balti kapitalituru instrumentide kaudu.
Soodne investeerimiskliima ei teki ühest otsusest või projektist. Seda tuleb järjepidevalt ehitada selgete prioriteetide, prognoositava regulatiivse keskkonna, toimivate rahastamisvahendite ja reaalsete projektidega. Kui riigid, kapitaliturud ja erasektor liiguvad samas suunas, muutuvad ka investeeringud jätkusuutlikkumaks. See omakorda loob usaldust nii kohalike kui ka välismaiste investorite seas.