Citadele panga statistikast selgub, et ligi pooled kodulaenudest sõlmitakse kahepeale. Enne elukaaslasega laenu võtmist on oluline läbi mõelda nii tagasimaksmise detailid kui ka olukord, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.
Kui hakatakse ühist eluaset hankima, seisavad paljud paarid sageli küsimuse ees, kas võtta kodulaen koos või üksi. Koos kodulaenu võttes on paari laenuvõimekus suurem, mis tähendab ka suuremat valikuvabadust erineva hinnaga korterite vahel. „Nii saab paar lubada näiteks suuremat kodu, mugavamat asukohta ja elamist, mis vastab paremini nende vajadustele,“ ütles Citadele panga kodulaenu ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba.
Citadele panga statistikast selgub, et veidi alla poolte kodulaenudest võetakse koos partneriga. Selle aasta jooksul Citadele panga Eesti filiaalis sõlmitud kodulaenudest on 41% sõlmitud koos kaastaotlejaga. Kui lätlased ostavad kodu suurema tõenäosusega üksi, – sellel aastal sõlmitud kodulaenudest 38% on kaastaotlejaga – siis leedukad on partneriga kodu ostmise poolest Baltikumis esikohal. Seal on vastav näitaja 48%. “Erinevustes on suur roll kinnisvara hindadel,” selgitas Sooba. “Lätis, sealjuures ka Riias, on rohkem vanemat ning Eesti ja Leeduga võrreldes odavamat kinnisvara, mistõttu on seal lihtsam ka üksi endale sobiv eluase leida.” Seda kinnitab ka laenustatistika: kaastaotlejaga võetud keskmine kodulaenusumma on Lätis võrreldes Eestiga poole väiksem (Lätis alla 109 000 euro, Eestis ligi 220 000 eurot).
Mõlemad vastutavad laenu eest võrdselt
Kaastaotleja ja põhitaotleja peavad juba enne laenu sõlmimist omavahel kokku leppima, kas nad panustavad laenumakse tasumisse võrdselt või jagavad kulutused omavahel kuidagi teisiti. Tuleb aga silmas pidada, et vastutus laenu tasumise eest lasub mõlemal laenuvõtjal solidaarselt. “Seda varianti, et näiteks üks maksab laenumaksetest tagasi 75% ja teine 25% ning sellega kaastaotleja kohustused lõppevad, ei ole,” selgitas Sooba. Oluline asi, mida tuleb silmas pidada, on tema sõnul see, et põhitaotleja konto on seotud laenuga ning sealt tehakse laenumakseid.
“Üldjuhul saavad kahekesi laenu taotleda elukaaslased või abikaasad, harvem on kaastaotlejateks teised perekonnaliikmed nagu emad ja isad, kuna kuulutakse erinevatesse leibkondadesse,” lisas Sooba. Sealjuures ei ole panga silmis vahet, kas kodulaenu taotlevad koos abikaasad või elukaaslased – laenu tingimused sõltuvad paari sissetulekutest ja olemasolevatest kohustustest.
Plaan mustadeks stsenaariumiteks
Sooba paneb südamele, et enne ühise kodulaenu sõlmimist tuleb kaaslasega laenu tasumine ja erinevad stsenaariumid läbi rääkida. „Kui peaks juhtuma, et jäädakse erinevatel põhjustel pangale võlgu, siis vastutavad mõlemad laenajad võrdselt ning mõlemate isikute kohta kantakse teave maksehäireregistrisse. See võib takistada tulevikus mõne muu laenu või liisingu saamist,“ selgitas Sooba. Seetõttu tasub enne ühise laenu võtmist panna paika plaan olukordadeks, kus muud kulud kasvavad märkimisväärselt, euribor suureneb või ühe partneri sissetulek väheneb või kaob sootuks.
Samuti tasub ennetavalt arutada, mida teha lahkumineku korral. „On halb, kui pingete tõttu kodulaenu tasumine viibib ning võlad kuhjuvad. Kindlasti tuleb kaastaotlejal kodu ostes jälgida, et temast saaks ka kinnisvara omanik. Lahkumineku korral jääb kinnisvara vormistatud omanikule, ent kohustus laenu edasi tasuda mõlemale,” ütles Tiina Sooba. Kui tekivad probleemid ja on näha,, et laenumaksete tasumine hakkab muutuma keeruliseks, tuleb sellest kohe pangale märku anda.
Kaastaotlejal tasub hoida end kursis laenu tasumisega. “Kui tekib kahtlus laenu tagasimaksmise osas, kaastaotlejal alati võimalus pangale kirjutada ja küsida laenu tasumise seisu,” lisas Sooba.