Eesootav Euroopa Keskpanga (EKP) 11. juuni kohtumine on tõenäoliselt oluline pöördepunkt euroala rahanduspoliitikas: turud eeldavad üksmeelselt, et EKP tõstab baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra ehk 2 protsendilt 2,25 protsendile. Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgrodinase sõnul ei pruugi see intressimäärade muutmine jääda sellel aastal viimaseks.
Peamine põhjus, miks EKP plaanib intressimäärasid tõsta, on taas tekkinud inflatsioonisurve euroalal. Eurostati andmetel tõusis euroala inflatsioon mais 3,2 protsendini ja saavutas seega kõrgeima taseme alates 2023. aasta septembrist. Pikaajaliseks kujunenud konflikt Iraanis ja kasvanud energiahinnad olid suured mõjutajad: mais hüppas euroala aastane energiainflatsioon 11%-ni.
Muutused teenindussektoris
Siiski tuleks üldise ja energiainflatsiooni kõrval rohkem tähelepanu pöörata teenuste ja alusinflatsioonile. Eurostati andmetel ulatus mais euroala alusinflatsioon, kust on välja jäetud energia, toidu, alkoholi ja tubaka mõju, 2,5%-ni ja oli 13 kuu kõrgeim. Teenuste inflatsioon aga ulatus 3,5%-ni ja oli viimase 6 kuu kõrgeim. Ka EKP ei juhindu baasintressimäärade otsuste tegemisel ainult üldisest näitajast, vaid pöörab tähelepanu ka alus- ja teenuste inflatsioonile, mis näitavad, kas ja kuidas energiahindade tõus mõjutab euroala inflatsiooni teisi väga olulisi elemente.
Kuue kuu kõrgeim teenuste inflatsioon näitab, et kasvanud energiahinnad on julgustanud töötajaid küsima tööandjatelt kõrgemat palka, et korvata vähenenud ostujõudu. Ehk Iraani sõda on lisaks energiahindade kasvatamisele toonud kätte ka uue palgakasvu faasi. 13 kuu kõrgeim alusinflatsioon aga näitab, et kõrgemad energiahinnad kanduvad üha enam üle teistesse valdkondadesse.
Sellised alus- ja teenuste inflatsiooni hüpped avaldavad olulist mõju baasintressimäära tõstmise otsustele. Turuosalised ennustavad, et EKP tõstab 11. juunil 99% tõenäosusega baasintressimäära. Ilmselt ei jää see viimaseks tõusuks 2026. aastal: turuosalised näevad 40% tõenäosust, et EKP tõstab baasintressimäära uuesti 23. juulil ja 53% tõenäosust, et intressimäära tõstetakse 10. septembril.
Euribor on juba kasvanud
Kuigi teine baasintressimäärade tõstmine on väga tõenäoline, siis arvan, et on liialt vara kindlalt kolme ennustada. Lisaks inflatsioonile jälgib EKP tähelepanelikult ka euroala majandustsüklit ning on sunnitud hindama, kas majandus üldse peab kolmele intressimäära tõusule vastu. Citadele panga mudelid näitavad, et euroala majandus on endiselt taastumisfaasis, kuid aeglustub üha enam. Põhiliseks aeglustajaks on selgelt sõda Iraanis.
Hea uudis on see, et turg on juba mõnda aega eeldatavat baasintressimäärade tõusu hinnastanud. Ehk näiteks 3 kuu euribor, mis 2026. aasta alguses oli stabiilselt 2 protsendi juures, on praegu 2,3 protsenti. Teisisõnu, kuigi EKP pole baasintressimäärasid tegelikult veel tõstnud, on turg selle töö juba ära teinud ja baasintressimäärade tõstmine sel korral tarbijate ja ettevõtete rahakottidele tugevat mõju ei avalda.
Väga tõenäoliselt näeme sel nädalal euroalal rahapoliitika muutust ning pärast pikka pausi tõstab EKP baasintressimäärasid. Mis võiks aga julgustada EKP-d edasisest intressimäärade tõstmisest loobuma? Selleks oleks ilmselt Iraani sõja lõpp või laevade liikumise kokkuleppe taastamine Hormuzi väinas, kuid praegu on turud konflikti kiire lõpu suhtes skeptilised.