Balti riikide majandused on välistele šokkidele vastu pidanud paremini, kui kevadel kardeti. Citadele pank tõstis kõigi kolme Balti riigi 2026. aasta SKP kasvuprognoose ja langetas inflatsiooniprognoose, kuna USA ja Iraani konflikti kõige tugevam negatiivne mõju näib olevat möödas. Samas liiguvad Eesti, Läti ja Leedu majandused jätkuvalt eri tempos, selgitab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Citadele prognoosib 2026. aastaks Eesti SKP kasvuks 2,2%, Läti kasvuks 1,8% ja Leedu kasvuks 2,9%. Aprilliga võrreldes tõstis pank Eesti kasvuprognoosi 0,4 protsendipunkti ning Läti ja Leedu prognoose 0,3 protsendipunkti võrra.
„Balti riikide majandused on samas piirkonnas ja kogevad samu väliseid šokke, kuid taastumise allikad on erinevad. Leedus toetavad majandust eksport, sisenõudlus, ehitus ja pensionireformiga vabanenud raha. Lätis on tugevam pool tööstus, samal ajal kui tarbijad on ettevaatlikumad. Eestis on pilt nõrgem, kuid ehituse taastumine ja Skandinaavia nõudlus annavad aasta teiseks pooleks parema lähtekoha,“ ütles Izgorodinas.
Leedu püsib Citadele hinnangul Balti piirkonna majanduskasvu vedurina. Majandust toetavad kõrge lisandväärtusega ja ekspordile suunatud tootmisharud, kaitsekulutuste kasvust kasu saavad sektorid ning tugev jaekaubandus. Töötleva tööstuse toodang kasvas Leedus mais aastaga 5,8%. Tugevaimat kasvu näitasid arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, kummi- ja plasttoodete tootmine ning masinate remont ja paigaldus.
Leedu eripära on ka pensionireformi mõju. Viimaste andmete järgi on teisest pensionisambast lahkunud 40% osalejatest ehk ligikaudu 550 000 inimest. Kokku vabanes 2,8 miljardit eurot, mis moodustab umbes 3% Leedu SKP-st. Citadele hinnangul lisab pensionireform Leedu tänavusele SKP kasvule umbes 0,8 protsendipunkti.
Lätis veab taastumist tööstus
Lätis on majanduse taastumine kitsamalt tootmissektori kanda. Läti töötleva tööstuse toodang kasvas kolme kuu libiseva keskmise põhjal mais aastaga 5,9% ja aasta algusest 3,7%. Kasvu vedasid metalltoodete tootmine, tekstiilitööstus, rõivatööstus, elektroonika, kummi- ja plasttooted ning keemiatööstus.
Samas on Läti sisetarbimine nõrgem. Jaekaubandus kasvas mais aastaga 3,6%, kuid veebruariga võrreldes oli jaekaubanduse maht 0,8% madalam. Ka Läti majandusmeeleolu on halvenenud: majanduskindlustunde indeks langes juunis 96,5 punktini, jäädes allapoole pikaajalist 100 punkti keskmist.
„Läti puhul tuleb eristada tööstust ja tarbijat. Tööstus on Iraani konfliktile vaatamata näidanud vastupidavust, kuid tarbijate kindlustunne on nõrk. See tähendab, et majanduse kasv võib jätkuda, kuid see ei pruugi veel kiiresti jõuda kodumajapidamiste kindlustundesse ja igapäevasesse tarbimisse,“ ütles Izgorodinas.
Eesti taastumine sõltub ekspordist ja Skandinaaviast
Eesti majandus on Citadele hinnangul Balti riikidest kõige aeglasemas taastumise faasis. Tööstusaktiivsus püsib paigalseisus, selget suunda pole alates 2025. aasta algusest tekkinud ja tööstustoodangu tase on endiselt 13% allpool Covidi-järgset tippu. Kolme kuu libiseva keskmise põhjal langes Eesti tööstustoodang mais aastaga 3,2% ning töötlev tööstus 2,6%.
Samas on ka Eesti tööstuses tugevamaid valdkondi. Metallitööstus kasvas 13,1%, mittemetalliliste mineraaltoodete tootmine 12,8%, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 9,9% ning elektriseadmete tootmine 4,9%. Ehitussektor näitab samuti taastumise märke: 2026. aasta esimeses kvartalis jõudis ehitusmaht kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta lõpust.
„Eesti puhul ei ole taastumine veel laiapõhjaline. Tööstus tervikuna on nõrk ja jaekaubandus pehme, kuid üksikud ekspordile suunatud tööstusharud liiguvad paremini. Eesti jaoks on oluline ka Soome ja Skandinaavia turgude seis. Kui sealne nõudlus püsib, võib see aasta teises pooles Eesti tööstust rohkem toetada,“ märkis Izgorodinas.
Citadele ootab 2026. aastal Eesti inflatsiooniks 4%, Lätis 4% ja Leedus 5,8%. Leedus püsib hinnasurve Balti riikidest kõrgeim, sest seda toetavad palgakasv, miinimumpalga tõus ja pensionireformiga seotud täiendav nõudlus. Eestis peaks 5,8%-line palgakasv ületama hinnatõusu ja toetama ostujõu mõõdukat taastumist.
„Balti majandused on jõudnud kohta, kus halvim välise šoki mõju näib olevat möödas, kuid taastumise kvaliteet on riigiti erinev. Leedu kasv on kõige tugevam, Läti vajab tarbija kindlustunde taastumist ja Eesti jaoks on võtmeküsimus, kas ekspordisektorid saavad aasta teises pooles tugevama hoo sisse,“ ütles Izgorodinas.