Kuigi elektriauto valimise peamine takistus on Baltikumis sarnane, on nende ostmist motiveerivad põhjused riigiti märksa erinevad. Kui Eestis tõukab elektriauto poole eelkõige odavam kasutuskulu, siis Leedus nähakse kõige suurema tõukejõuna riiklikku toetust. Lätis on seevastu märgata kõige rohkem kõhklust, selgub Citadele panga uuringust.
Kõigis kolmes Balti riigis peetakse elektriauto valimisel peamiseks takistuseks selle kõrget hinda. Eestis nimetas seda 23 protsenti, Lätis 26 protsenti ja Leedus 20 protsenti vastanutest. Samuti valmistavad jätkuvalt muret sõiduulatus ja laadimise praktiline pool, kuid kõige olulisem küsimus on kõigis riikides siiski see, kas elektriauto on inimese jaoks rahaliselt kättesaadav ja mõistlik. Võrreldes varasemate uuringutega on endiselt jäänud suurimaks takistuseks kõrge hind, kuid oluliselt vähem nähakse Eestis probleemina sõiduulatust ja hõredat laadimisvõrku.
Erinevad motivaatorid Eestis, Lätis ja Leedus
Eestis on peamine argument elektriauto kasuks see, et laadimine maksab vähem kui kütus. Seda tõi välja 19 protsenti vastanutest. Leedus on kõige olulisemaks tõukejõuks riiklik tugi elektriauto ostmisel, mida nimetas 27 protsenti inimestest. Lätis tõi 15 protsenti välja samuti riikliku toe, kuid seal on väga suur ka nende inimeste osakaal, kellel selget seisukohta veel ei ole ehk lausa 36 protsenti vastas, et ei tea või neil on raske öelda, mis neid elektriautot valima motiveeriks.
Citadele Leasingu juhi Rainer Moppeli sõnul näitab see, et Baltikumi elektriautoturg ei liigu edasi ühe ja sama loogika järgi. „Baltimaad on geograafiliselt küll lähedal, kuid tarbijakäitumine on erinev. Eestis vaadatakse rohkem igakuist kulu ja seda, kas elektriauto aitab reaalselt raha säästa. See tendents kerkib viimaste kütusehindade tõusude valguses järjest rohkem esile. Leedus on riiklik tugi palju tugevam motivaator ning Lätis on näha, et paljud inimesed alles kaaluvad, kas elektriauto sobib nende igapäevaste vajadustega,“ ütles Moppel.
Neid, kes elektriautot ei valiks, on kõige rohkem Eestis
Kõige skeptilisemad on küsitluse järgi eestlased. Eestis ütles 28 protsenti vastanutest, et neid ei motiveeriks elektriautot valima mitte miski. Lätis oli see näitaja 14 protsenti ja Leedus 12 protsenti. Moppeli sõnul viitab see sellele, et Eestis peab elektriauto olema tarbija jaoks väga selgelt põhjendatud valik, mitte lihtsalt uus tehnoloogia või keskkonnasäästlik valik. „Kui inimene tunnetab, et hind on kõrge, jääkväärtus ebaselge ja laadimisvõimalus piiratud, siis ei piisa üldisest jutust rohepöördest. Otsus sünnib sellest, kas see auto sobib tema elu ja rahakotiga,“ ütles ta.
Turupilt toetab sama järeldust. Autode maaletooja Auto100 andmetel jääb suur osa täna ostetavatest elektriautodest 45 000-55 000 euro vahemikku, mis ei ole paljudele leibkondadele lihtne hinnatase. Samal ajal arenevad mudelivalikud kiiresti ning turule on tulemas nii väiksemaid kui ka suuremaid uusi elektriautosid, mis võivad lähiaastatel muuta valiku laiemaks ja hinnataseme kättesaadavamaks.
„Elektriauto laiem levik Baltikumis sõltub sellest, kas inimene näeb selles enda jaoks käegakatsutavat võitu. Mõnes riigis tähendab see väiksemat igakuist sõidukulu, mõnes selget riiklikku tuge. Mõnes aga on vaja lihtsalt rohkem aega, et näha, kas uus tehnoloogia end ära tasub,“ lisas Moppel.
AMTEL-i märtsi automüügi andmed näitavad, et hübriidautode osakaal on kerkinud 68 protsendini kogumüügist, samas kui elektriautod moodustasid seitse, bensiiniautod 16 ja diiselautod üheksa protsenti.
Citadele tellitud uuringu viis 2026. aasta aprillis läbi uuringufirma Norstat Eestis, Lätis ja Leedus. Igas riigis küsitleti 1000 inimest.