Eelmisel nädalal toimunud rahapoliitika koosolekul otsustas Euroopa Keskpank (EKP) jätta intressimäärad samaks ehk hoida hoiuste intressimäärad 2,25% juures. Hiljutine naftahinna tõus viitab aga sellele, et EKP võib septembris intressimäärasid 2,5%-ni tõsta, hindas Citadele panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rūta Ežerskienė.
EKP otsust jätta intressimäärad muutmata, toetas euroala vähenenud inflatsioon. Viimased numbrid näitavad, et juunis langesid nii alusinflatsioon kui ka peamiselt palgakasvust mõjutatud teenuste inflatsioon. Põhjuseks oli peamiselt naftahindade langemine: hinnad kukkusid mai keskpaigas nähtud 117 USA dollarilt barreli kohta juuli alguses 70 USA dollarile barreli kohta. See muutus andis EKP-le võimaluse hetkel intressimäärade tõstmisest loobuda ja oodata järgmiseid majanduse trende puudutavaid andmeid.
Teine põhjus, miks intressimäärad eelmisel nädalal samaks jäid, oli piisavate andmete puudumine. Iraani konflikti uus eskaleerumine on suhteliselt hiljutine sündmus ja EKP-l ei ole veel piisavalt teavet, et täielikult hinnata selle mõju euroala majandusele ja inflatsioonile. Lisaks ei ole kõrgemad hinnad veel kajastunud kiiremas palgakasvus, mis viitaks püsivamale inflatsioonisurvele.
EKP sõnumid viitavad järgmistele tõusudele
Viimastel nädalatel on aga olukord keerulisemaks muutunud. Iraani konflikti hiljutine ägenemine tõi uuesti kaasa nafta ja gaasi hindade tõusu. Brenti nafta hind tõusis 23. juuliks 100 USA dollarini barreli kohta. Hinnad on jäänud hetkel pidama 87 USA dollari juurde barreli kohta, ent olukord on endiselt muutlik ja ennustamatu. See suurendab aga taas inflatsiooniriski. Kuigi EKP ei saa nafta- ega gaasihindu otseselt mõjutada, reageerivad keskpangad tavaliselt sellises olukorras, et vältida laiemat hinnasurvet majandusele. Seetõttu on ka energiahindade tõusust saanud peamine argument kõrgemate intressimäärade kasuks.
EKP ametnike hiljutised väljaütlemised viitavad samuti sellele, et ees võib oodata intressimäärade tõstmine. EKP on jäänud oma kommunikatsioonis kindlaks, et euroala inflatsioon küündib lähiaastatel üle 2% sihttaseme, mis viitab, et rahapoliitika püsib tõenäoliselt range ja intressimäärad suhteliselt kõrged. Kuigi euroala majanduskasv on endiselt tagasihoidlik, ei ole see languses ning viimased andmed viitavad isegi majanduse järkjärgulisele taastumisele. See võimaldab EKP-l keskenduda inflatsiooni ohjeldamisele, mitte majanduskasvu toetamisele.
Enne 10. septembri koosolekut saab EKP veel mitmeid vajalikke andmeid inflatsiooni, majanduse käekäigu, palkade kasvu ning ettevõtete ja tarbijate meeleolu kohta. Need andmed aitavad keskpangal langetada järgmise otsuse, kuid arvestades EKP praegust kommunikatsiooni ja Iraani konflikti ägenemist on tõenäoliselt septembrikuise koosoleku tulemuseks intressimäärade tõstmine 25 baaspunkti võrra, mis viib hoiuste intressimäärad 2,5% juurde.