Kevadine USA ja Iraani konflikt tõi maailmamajandusse uue ebakindluse: nafta hind tõusis järsult, inflatsiooniootused kasvasid ning keskpangad pidid taas hindama, kas hinnasurve võib muutuda püsivamaks. Kuigi naftaturg kohanes esialgu oodatust kiiremini ja finantsturud taastusid lühikesest nõrkusperioodist, on euroala kasv samal ajal aeglustunud. Olukorda maailmamajanduses, naftaturul ja intressimäärades selgitab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Maailmamajandus on viimastel aastatel liikunud ühest šokist teise. Kaubandussõda, energiakriisid, geopoliitilised konfliktid ja intressimäärade järsud muutused on ettevõtete ja tarbijate jaoks saanud majanduskeskkonna osaks. USA ja Iraani konflikt oli järjekordne tugev test, kuid seni on maailmamajandus sellele üllatavalt hästi vastu pidanud.
USA ja Iraani konflikt koos Hormuzi väina sulgemisega mõjutas umbes viiendikku maailma naftapakkumisest ning tõi kaasa naftahindade järsu tõusu. Samas aitasid mitmed tegurid suuremat hinnasurvet piirata. Lähis-Ida eksportijad kasutasid alternatiivseid torujuhtmeid, USA suurendas naftaeksporti ning Hiina vähendas kiiresti naftaoste, kasutades tõenäoliselt strateegilisi varusid ja kohandades rafineerimist.
Pärast USA ja Iraani vaherahu väljakuulutamist hakkas naftavoog Hormuzi väina kaudu järk-järgult taastuma ning naftahinnad langesid. Nüüd oleme aga taas konfliktisituatsioonis.
Üllataval kombel on aga üleilmne tootjate kindlustunne alates Iraani ja USA konflikti algusest paranenud ning jõudnud viimase kolme kuu jooksul nelja aasta kõrgeimale tasemele. Tootjate optimism on nähtav kõigis suuremates majandustes: USA-s, euroalal ja Hiinas. Samas on keeruline eristada, kui suur osa sellest tuleb sektori tsüklilisest taastumisest ja kui suur osa ettevõtete soovist võimalike tarnehäirete kartuses varusid suurendada.
USA talub kallimat naftat paremini kui euroala
Ka tarbijad on seni vastu pidanud. Lääneriikide majapidamised jätkasid kevadel kulutamist, kuigi kõrgemad naftahinnad vähendasid ostujõudu. Tarbimist toetas sissetulekute kasv ning USA tööturg tugevnes kevadel uute töökohtade loomise toel.
Finantsturud taastusid kevadisest nõrkusperioodist kiiresti. Juuniks jõudsid nii arenenud kui ka arenevate riikide aktsiaturud uute rekordtasemeteni. Aktsiahindu toetas investorite jätkuv usk tehisintellekti kasvu, mis kandus teises kvartalis üle ka väiksematesse tehnoloogiaettevõtetesse. Positiivne meeleolu naasis ka võlakirjaturgudele.
Euroala pilt on siiski nõrgem. Esimeses kvartalis langes euroala SKP kvartalivõrdluses 0,2% ning aastakasv aeglustus 0,3%-ni. Negatiivset tulemust mõjutas tugevalt Iirimaa volatiilne majandusstatistika, kuid tagasihoidliku kasvu oli näha ka laiemalt. Prantsusmaa ja Leedu SKP langesid esimeses kvartalis 0,1%, samas kui Saksamaa majandus kasvas 0,3%.
Euroala puhul on probleem selles, et välistele šokkidele reageeritakse nõrgemalt kui USA-s. USA-l on positiivne energiakaubanduse bilanss ja kõrgemad energiahinnad ei löö majandust nii otseselt. Euroala ja Aasia majandused on energiahindade tõusule tundlikumad.
Citadele hinnangul vähendab naftahinna 10 dollari suurune tõus barreli kohta euroala SKP-d keskmiselt 0,15–0,20%. USA majandusele on kõrgemate naftahindade otsene mõju tõenäoliselt nullilähedane.
Euroala tööstuse seis püsib samuti tagasihoidlik. Hoolimata tootjate paranenud meeleolust ja viimaste kuude tootmismahtude kasvust oli euroala töötleva tööstuse toodang aprillis vaid 0,3% kõrgem kui aasta varem. Saksamaal oli see 1,6% madalam. Euroala teenusepakkujate kindlustunne püsis teises kvartalis pessimistlik ning ka tarbijate kindlustunne halvenes kevadel märgatavalt.
Intressimäär tõuseb veel
Inflatsioon on taas muutunud keskseks riskiks. Mais jõudis euroala inflatsioon viimase aasta kõrgeimale tasemele ehk 3,2%-ni, samal ajal kui USA inflatsioon kiirenes 4,2%-ni. Kui nafta- ja kütusehinnad langesid, hakkas euroala inflatsioon juunis normaliseeruma ning langes 2,8%-ni. Alusinflatsioon on püsinud üle aasta 2,2–2,4% vahemikus.
Keskpankade jaoks on kõige keerulisem küsimus, kas energiahindade tõus on ajutine või kandub edasi palkadesse, teenustesse ja ettevõtete hinnakujundusse. Inflatsiooni kiirenemise tõttu tõstis Euroopa Keskpank juunis intressimäära 2,0%-lt 2,25%-ni. Euribori määrad olid selle sammu hinnastanud juba enne otsust ja 6 kuu euribor on viimastel kuudel stabiliseerunud 2,5–2,6% juures, võrreldes 2,15% keskmise tasemega enne Iraani konflikti. Finantsturud ootavad, et EKP võib sügisel intressimäära veel 25 baaspunkti võrra tõsta ega välista uut tõusu järgmisel aastal.
Maailmamajandus on praegu paremas seisus, kui naftašoki alguses kardeti. Finantsturud taastusid kiiresti ja tootjate kindlustunne on tugev. Euroala jaoks on pilt keerulisem, sest kasv on nõrk ja energiahindade tõus lööb siinseid majandusi tugevamalt. Seetõttu on järgmiste kuude põhiküsimus, kas naftahindade ja inflatsiooni surve jääb lühiajaliseks või sunnib keskpanku veel karmimalt reageerima.