Märts kujunes globaalsetel finantsturgudel äärmiselt keeruliseks. Lähis-Ida konflikti eskaleerumine viis energia hinnatõusuni, Hormuzi väina sulgemine tõi kaasa naftahinna kiire tõusu ning löögist ei pääsenud isegi kõige turvalisemaks peetud varad. Kõik see raputas finantsturge, pani investorid riske ümber hindama ning lisas investeerimise võrrandisse geopoliitika.
„Nafta hinna järsk tõus ja geopoliitiline pinge sundisid turuosalisi kiiresti oma positsioone ümber hindama,“ märkis Citadele panga tütarettevõtte CBL Asset Management juhatuse esimees Kārlis Purgailis, kelle sõnul oli laiapõhjalise varade ümberhindamise tulemuseks ulatuslik langus nii aktsia- kui ka võlakirjaturgudel üle maailma.
Kui USA aktsiaturud kukkusid märtsis 5%, siis euroala aktsiad langesid koguni 7,7%, sest eurooplased sõltuvad imporditavast energiast rohkem. „Arenevate turgude aktsiad kaotasid keskmiselt 13%. See selgitab ka Lõuna-Korea turu eriti tugevat langust,” sõnas Purgailis.
Ka võlakirjad ei pakkunud investoritele turvalist sadamat. USA riigivõlakirjad langesid 1,9% ja Saksamaa omad 2,0%, mis näitab, et seekord ei pääsenud löögist isegi kõige kindlamaks peetud varad. „Erinevalt varasematest kriisidest ei pakkunud võlakirjad kaitset, sest inflatsioonisurve ja intressitõusu ootused hoidsid turud pinges,” selgitas Purgailis.
Keskpangad on ettevaatlikud
USA Föderaalreserv jättis märtsi istungil intressimäärad muutmata vahemikus 3,50–3,75%, viidates kasvavale ebakindlusele. „Lähiaja inflatsiooniriskid on märgatavalt kasvanud, eriti seoses energiahindade tõusuga,“ kommenteeris Purgailis, viidates nafta kallinemisele üle 100 dollari barreli kohta.
Kuigi veebruaris püsis inflatsioon 2,4% juures, on analüütikud oma ootusi juba ülespoole korrigeerinud, nähes hinnakasvu lähenemas 3% tasemele.
Euroalal halvenes samal ajal ettevõtete kindlustunne märtsis madalaimale tasemele alates eelmise aasta maist. Euroopa Keskpank jättis intressimäärad küll muutmata, kuid rõhutas, et geopoliitilised pinged ja energiaturu ebakindlus kujutavad majandusele jätkuvalt olulist riski.
„Energia hinnatõus avaldab otsest survet nii inflatsioonile kui majanduskasvule,“ märkis Karlis Purgailis ja lisas, et OECD kärpis euroala majanduskasvu prognoosi 2026. aastaks 0,8%-ni.
Arenevad turud on surve all
Kõige tugevamalt tabas energiahindade tõus riike, mis sõltuvad imporditavast naftast.
Lõuna-Korea aktsiaturg koges suurimat kukkumist alates 2008. aasta finantskriisist. Taiwan pidas paremini vastu tänu oma rollile pooljuhtide tarneahelas. Indias sundis hinnatõus valitsust kütusemakse langetama, et leevendada survet tarbijatele. Hiina kasutas strateegilisi naftavarusid, et hinnasurvet kontrolli all hoida.
Brasiilia seevastu võitis nafta hinnatõusust, kuid sealgi tekitas muret väetiste import, mis sõltub Hormuzi väinast.
„See kriis näitab, kui tihedalt on geopoliitika ja majandus omavahel seotud,“ ütles Purgailis. „Investorid ei hinda enam ainult ettevõtteid või majandusnäitajaid, vaid nad vaatavad ka geopoliitikat, mis muudab turud oluliselt ettearvamatuks.“