Leedu pensionireformi esmased tulemused näitavad, et analüütikud alahindasid inimeste soovi oma pensioniraha välja võtta. Praeguseks on teisest pensionisambast lahkunud 40% osalejatest ehk ligikaudu 550 000 inimest ning kokku on vabanenud 2,8 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi andmetel kasutas Eestis pensionireformi järel võimalust teisest sambast raha välja võtta viiendik kogujatest.
Citadele panga Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul on Leedu reformi esimesed tulemused Eesti vaates tähelepanuväärsed, sest need näitavad pensionisüsteemi muudatuste väga otsest mõju majandusele, tarbimisele ja inimeste finantskäitumisele. Leedu keskpanga varasemates prognoosides arvestati stsenaariumiga, kus teisest sambast lahkub umbes viiendik osalejatest. Sellisel juhul pidi reform tõstma 2026. aasta majanduskasvu ligikaudu 0,5 protsendipunkti ja inflatsiooni umbes 0,1 protsendipunkti võrra. Praegusega on lahkujate osakaal jõudnud aga 40%-ni ehk kaks korda kõrgemaks kui eeldati.
„See ei tähenda, et kogu raha liiguks kohe poodidesse või kinnisvarasse. Leedu puhul on praegu näha, et umbes 70% vabaks saanud rahast on endiselt pangakontodel. Samas piisab ka väiksemast osast, et anda majandusele märgatav lisatõuge. Kui 2,8 miljardist eurost liigub tarbimisse või laenude tasumiseks isegi mõõdukas osa, on mõju jaekaubandusele ja majandusaktiivsusele tuntav,“ selgitas Rebane. Citadele ökonomistide hinnangul võiks Leedu SKP kasv ulatuda sellel aastal 2,9 protsendini, millest 0,8 protsendipunkti tuleneb otseselt pensionirahade vabanemisest.
Leedu andmete järgi võeti vabaks saanud rahast välja umbes 16% tõenäoliselt tarbimiseks ning 6% kasutati olemasolevate laenude ja liisingukohustuste katmiseks. Need numbrid sobituvad ka Leedu jaekaubanduse viimaste trendidega. Mais kasvas Leedu jaekaubandus ilma autokaubanduseta püsivhindades aastaga 7,5% ning aasta algusest 6,9%. Eriti tugevalt kasvasid interneti- ja postimüük, kodutarbed, elektroonika ning apteegikaubad.
Rebase sõnul oli Eesti reformi järel pilt mõnevõrra sarnane. Eesti Panga analüüsi järgi lisandus Eesti majandusse ühe kuuga 1,34 miljardit eurot ehk 4,6% aastasest SKP-st. Aasta hiljem oli pool väljavõetud rahast endiselt hoiusel, 30% kasutatud tarbimislaenude tagasimaksmiseks ning 15% kulunud tarbimisele.
„Eesti näitel ei saa öelda, et kogu pensioniraha oleks kohe ära kulutatud. Suur osa jäi hoiustele ja oluline osa kasutati laenukoormuse vähendamiseks. Samas oli mõju tarbimisele ja hinnakasvule siiski olemas. Eesti Panga hinnangul lisas pensioniraha vabaks laskmine hinnakasvule 2021. aasta lõpust 2022. aasta keskpaigani 1–2 protsendipunkti kvartalis. See on väga tugev mõju,“ rääkis Rebane.
Tema sõnul näitavad Eesti ja Leedu kogemused, et pensionireformi lühiajaline majandusmõju võib olla poliitiliselt ahvatlev. Raha jõuab inimesteni kiiresti, osa sellest toetab tarbimist, osa aitab vähendada võlgu ning majanduskasv võib ajutiselt paraneda. Pikem küsimus puudutab aga seda, mis juhtub inimeste pensionisäästudega kümne või kahekümne aasta pärast.
„Kui inimene kasutab pensioniraha laenu vähendamiseks või loob endale rahalise puhvri, võib see parandada tema tänast finantsseisu. Kui raha kulub lühiajalisele tarbimisele, on tuleviku seis keerulisem. Pensionisamba mõte on pakkuda tuge aastakümnete pärast. Kui see raha tuuakse tänasesse päeva, peab inimene väga selgelt aru saama, millega ta selle tulevikus asendab,“ ütles Rebane.