Eesti inimeste hinnangul on neile suurimaks takistuseks kodulaenu võtmisel ebapiisav või ebastabiilne sissetulek, selgub Citadele panga küsitlusest. Seda hindas suurimaks takistuseks 10 protsenti vastanutest. Veel kaheksa protsenti tõi peamise probleemina välja ebapiisavad säästud sissemakseks ning sama paljud mure rahalise kindlustatuse pärast tulevikus. Viis protsenti kardab ebakindlat geopoliitilist olukorda.
„Kodu osta soovijate jaoks ei ole selgelt peamine küsimus üksnes see, millist kodu nad soovivad, vaid ka see, kui kindlalt nad end oma tänases ja homses rahalises olukorras tunnevad,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Avalikus arutelus räägitakse palju intressimääradest, kinnisvarahindadest ja majanduskeskkonnast, kuid inimeste jaoks on otsuse juures sageli määravamad hoopis väga praktilised küsimused. Kas sissetulek on piisavalt stabiilne, kas sissemakseks on piisavalt sääste ja kas pere eelarve peab vastu ka siis, kui kulud peaksid kasvama,“ ütles Rebane.
Kuigi kõrgeid intressimäärasid mainis suurima takistusena seitse protsenti Eesti vastanutest ja kõrgeid kinnisvarahindu samuti seitse protsenti, olid need põhjused vähem levinud kui mure oma sissetuleku või tulevase rahalise kindlustatuse pärast. Geopoliitilist olukorda nimetas peamise takistusena viis protsenti vastanutest.
Kodulaenu sissemakse küsimus kerkis eriti selgelt esile nooremate vastajate seas. 18–29-aastaste seas nimetas 17 protsenti suurima takistusena ebapiisavaid sääste sissemakseks, 14 protsenti ebapiisavat või ebastabiilset sissetulekut ning 11 protsenti kõrgeid kinnisvarahindu. See viitab, et noortel on soov kodu osta olemas, kuid esimese sammu tegemist pidurdab sageli vajaliku rahalise puhvri puudumine.
Rebase sõnul algab edukas kodulaenu taotlemine sageli juba ammu enne pangaga ühenduse võtmist. „Kodulaenu vaadates hindab pank alati tervikpilti: sissetuleku stabiilsust, olemasolevaid kohustusi, säästude olemasolu ja seda, kui suur puhver jääb pärast igakuist laenumakset. Pangale on näiteks ka oluline mõista inimese eelneva finantskäitumise järgi, et kui võimeline ta on raha säästma või kulub palk alati kuu lõpuks täielikult ära. Mida selgem on see pilt inimesele endale juba enne taotluse esitamist, seda realistlikumad on ka ootused nii võimaliku laenusumma kui ka sobiva kodu osas,“ lisas Rebane.
Rebase hinnangul kinnitab uuring, et kodulaenu puhul ei määra otsust ainult turuolukord, vaid ka inimeste valmisolek enda rahaasju pikema vaatega planeerida. „Kodu ostmine ei ole ainult emotsionaalne otsus, vaid pika mõjuga finantskohustus. Seetõttu tasub eelnevalt ausalt läbi vaadata oma sissetulekud, püsikulud, olemasolevad kohustused ja säästmisvõimekus. Mida parem on ettevalmistus, seda kindlamalt saab ka laenuotsusele vastu minna,“ lisas Rebane.
Balti riikide võrdluses paistis Eesti silma sellega, et siin on kõige vähem neid, kes ütlevad, et ei plaani kodu osta. Kui Eestis vastas nii 33 protsenti inimestest, siis Lätis oli see näitaja 42 protsenti ja Leedus 41 protsenti.
Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1000 inimest.