Euroopa majanduse jõujooned on muutumas. Viimased Euroopa Komisjoni kindlustunde küsitlused näitavad, et Rootsi ja Soome majanduskindlustunne on tõusnud Saksamaa omast 10,6 punkti kõrgemale. See on suurim vahe viimase 21 aasta jooksul. Eesti ja teiste Balti riikide jaoks on see oluline näitaja, sest Põhjamaade kindlustunde paranemine jõuab tavaliselt mõne aja pärast ka siinse ekspordini, kirjutab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Pikka aega oli Euroopa majanduse kirjeldamisel harjumuspärane tõsiasi, et Saksamaa oli mandri peamine mootor ja Põhjamaid vaadati pigem stabiilse, ent vaikse kaasreisijana. Praegused andmed näitavad hoopis midagi muud. Rootsi ja Soome majandused liiguvad Saksamaast selgelt kiiremini paremas suunas.
Rootsi jaekaubanduse kindlustunne on kõrgeimal tasemel alates 2010. aastast. Kaupmeeste müüginäitajad on tugevad, tarnijatelt tehtud tellimused on suurimad alates 2021. aastast ning laovarud vähenevad kiiremini, kui neid jõutakse täiendada. Samal ajal on Rootsi tööstuse eksporditellimused paranenud kiireimas tempos pärast pandeemiajärgset avanemist.
Soome olukord on samuti tugev ja haruldaselt ühtlane: kindlustunne on paranenud korraga kõigis sektorites. Riigi ehitussektori kindlustunne on tänavu kasvanud Euroopa riikidest kõige rohkem. Ehitusettevõtteid, kes kurdavad nõudluse puuduse üle, on jäänud järsult vähemaks ning üha sagedamini räägitakse tööjõupuudusest. See on tavaliselt märk tegelikust pöördest, sest nõudluse puudumise asemel hakkab ettevõtteid piirama võime tööd ära teha. Ka Soome tarbijate hinnang majandusele on parim pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas.
Saksamaa on samal ajal endiselt nõrk. Majanduskindlustunne püsib seal viimase 40 aasta ajaloo alumises veerandis. See ei tähenda, et Saksamaa majandus oleks vabas languses, kuid taastumine on aeglane ja ebaühtlane.
Põhjamaid aitab intressimäärade langus
Põhjamaade ja Saksamaa vaheline erinevus on suuresti seotud intressimääradega. Rootsi ja Soome majapidamistel on valdavalt muutuva intressiga kodulaenud, mis on peale pikka tõusu nüüd järjest langenud. Rootsis on neid langetanud kohalik keskpank ning kuigi Soome kodulaenud on seotud enamasti euriboriga, siis seal kasutatakse valdavalt 12 kuu euribori, mis on intressilangustele hakanud ka hilisemalt reageerima. Kui keskpankade intressilangetused jõuavad laenumaksetesse, jääb inimestele üsna kiiresti rohkem raha kätte. Seda on nüüd näha poodides, eluasemeturul ja ehitussektoris.
Rootsi ja Soome tulevad välja sügavast intressimäärade põhjustatud langusest. Seetõttu on taastumine laiapõhjaline ja üsna mehaaniline: väiksemad laenumaksed, parem tarbijakindlus, tugevam jaekaubandus ja elavnev ehitus.
Saksamaa probleemid on teistsugused. Sealne majandus sõltub palju tööstuse ekspordimudelist, mida survestavad tollid, nõrk üleilmne nõudlus ja pikemaajalised konkurentsivõime küsimused. Intressilangus aitab ka Saksamaad, kuid ei lahenda neid probleeme kiiresti. Saksamaa riigi- ja kaitsekulutused jõuavad küll tehaste tellimusraamatutesse, kuid tarbijani pole taastumine veel jõudnud. Saksa inimeste hirm töökohtade pärast on kõrgeim viimase viie aasta jooksul.
Miks see Baltikumi jaoks tähtis on?
Leedu, Läti ja Eesti jaoks on Põhjamaade ja Saksamaa kindlustunde vahe otsene vihje tulevasele ekspordinõudlusele. Citadele analüüsis kümne aasta kaubandusandmeid ning leidis, et kui Põhjamaade majanduskindlustunne liigub Saksamaast ette, kipub Balti riikide eksport Soome ja Rootsi kiirenema ligikaudu ühe kuni kahe kvartali pikkuse viitega. Esmalt liigub kindlustunne, seejärel kaubavahetus.
Kõige tundlikum on selles vaates Eesti. See on loogiline, sest Soome ja Rootsi on Eesti jaoks väga olulised kaubanduspartnerid. Eesti eksport Põhjamaadesse reageerib kindlustunde pöördele tavaliselt umbes ühe kvartali pärast. Mõned kaubagrupid, näiteks masinad ja rõivad, liiguvad pikema viitega, umbes kolme kuni nelja kvartali jooksul.
Leedu tunnetab Põhjamaade paranemist kõige selgemalt mööblitööstuse kaudu. See on otsene aken Põhjamaade eluaseme- ja ehitusturu taastumisse. Leedu mööblieksport reageerib Põhjamaade kindlustunde paranemisele tavaliselt ligikaudu ühe kvartali järel. Leedu kogu eksport Põhjamaadesse järgneb umbes neljakuise viitega, kuigi seos on Eesti omast nõrgem.
Läti on kolmest Balti riigist Põhjamaade tsükliga kõige vähem sünkroonis. Läti kogu eksport Põhjamaadesse reageerib lõdvemalt ja pikema viitega, ligikaudu poole aasta pärast. Samuti ei paista seal välja üht kindlat tootegruppi, mis liiguks Põhjamaade kindlustundega sama usaldusväärselt nagu Eestis või Leedus.
Tellimuste saabumist ei tasu ootama jääda
Põhjamaade ja Saksamaa kindlustunde vahe jõudis rekordtasemele nüüd juulis. Kui ajalugu kordub, peaks selle nõudlusimpulss jõudma Balti eksportijateni 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses. Seetõttu on ettevalmistuste aeg praegu, mitte siis, kui tellimused juba kohal on.
Põhjamaade jaeketid ja hulgimüüjad panevad tarnijate nimekirju ning sortimenti paika sageli üks kuni kaks hooaega ette. Balti tootja, kes alustab Soome ja Rootsi ostjatega vestlusi sel sügisel, konkureerib just selle nõudluse nimel, millele praegused kindlustunde näitajad viitavad.
Esmalt tasub vaadata sektoreid, millest Põhjamaade taastumine praegu koosneb. Elavnemine tuleb eeskätt intressitundlikest valdkondadest: eluasemeturust, ehitusest ja jaekaubandusest. Seetõttu on paremas positsioonis mööbel, ehitusmaterjalid ja -tarvikud, masinad ning tarbekaubad. Seega oleks praegu hea aeg küsida Soome ja Rootsi partneritelt, milliseid sortimente ja mahtusid nad 2027. aastaks planeerivad.
Uute klientide otsimiseks tuleks samuti tegutseda varakult. Järgmise kahe kvartali messid, kohtumised edasimüüjatega ja jaekettide hanked on need kohad, kus taastuv nõudlus jaotatakse. Kui tootja alustab siis, kui turu paranemine on juba müüginumbrites selgelt näha, võib ta olla hiljaks jäänud.
Samuti tasub aegsasti mõelda tootmisvõimsuse ja tööjõu peale. Balti tööturud on kitsad. Tootja, kes ootab lisavahetuste või uute töötajatega seni, kuni leping on allkirjastatud, võib pakkuda tarneaegu, mis ei ole ostjale enam sobivad.
Euroopa Komisjon avaldab ettevõtete ja tarbijate kindlustunde uuringuid iga kuu lõpus ning need on tasuta kättesaadavad. Eksportijale annab see kiire aimu sellest, kas Põhjamaade nõudluse paranemine püsib õigel rajal. Seega tasub sellel püsivalt silm peal hoida.
Analüüs põhineb Euroopa Komisjoni ettevõtete ja tarbijate kindlustunde küsitlustel, hooajaliselt korrigeeritud andmetel kuni 2026. aasta juulini ning Eurostati igakuisel kaubandusstatistikal Leedu, Läti ja Eesti ekspordi kohta Soome ja Rootsi 2016. aasta jaanuarist 2026. aasta juunini. Andmeid testiti Põhjamaade ja Saksamaa kindlustunde vahe suhtes kuni kuue kuu ja kuni nelja kvartali pikkuste viitaegadega.