Baltimaade elanike finantsolukorda on viimase aasta jooksul kõige tugevamalt mõjutanud hinnatõus ning eriti teravalt paistab see välja Eestis. Citadele panga küsitluses tõi Eestis hinnatõusu oma rahalist seisu enim mõjutanud tegurina välja 61 protsenti vastanutest, Lätis 56 protsenti ja Leedus 37 protsenti. Sissetulekute muutused olid seejuures tähtsuselt teine tegur: Eestis nimetas seda 32 protsenti, Lätis 30 protsenti ja Leedus 34 protsenti vastanutest.
„Inimeste rahaline kindlustunne püsib terves Baltikumis habras, sest lisaks viimase aasta hinnatõusule annavad nüüd tooni ka värsked arengud Lähis-Idas toimuva tõttu,“ märkis Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane. „Esiteks lõi valusalt aasta alguse kallis elektrihind, viimastel nädalatel on kallinenud kütus ning samal ajal on tõusnud ka euribor, millega on seotud suur osa Eesti kodulaenudest. See tähendab, et surve inimeste eelarvele ei tule ainult juba kallinenud toidust, kommunaalkuludest ja teenustest, vaid paljude perede jaoks ka laenumaksetest.“
Rebase sõnul näitab uuring, et inimesed tunnevad hinnatõusu mõju erinevates valdkondades. „Kui kütusehind tõuseb, kandub see üsna kiiresti edasi transpordi, logistika, toidu ja paljude teiste kaupade ning teenuste hindadesse. Kui samal ajal liigub ülespoole ka euribor, tunnetavad paljud leibkonnad topeltsurvet, sest kallinevad nii igapäevased väljaminekud kui ka laenuteenindus. Just selline kombinatsioon teeb inimesed oma rahaasjade suhtes ettevaatlikuks ning sunnib üha hoolikamalt kulusid ümber hindama.”
Balti riikide võrdluses joonistuvad välja ka selged erinevused. Lätis paistsid teistega võrreldes rohkem silma tervishoiuga seotud kulud, mida nimetas oma finantsolukorda mõjutanud tegurina 23 protsenti vastanutest. Eestis oli sama näitaja 11 protsenti ja Leedus 12 protsenti. Lätlaste kõrgemaid kulutusi tervishoiule kinnitavad ka Eurostati paari aasta tagused andmed: kui keskmiselt tasuvad Eesti leibkonnad 21% tervishoiukuludest omast taskust, siis Läti pered maksavad ise kinni suisa 35%. „Sellises olukorras võibki näiteks hambaravi või ravimite kallinemine kohe rahakotis tunda anda,“ nentis Rebane. Keskmiselt finantseerivad eurooplased 15% tervisekuludest oma taskust.
Leedus ütles samal ajal viiendik vastanutest, et nende finantsolukord ei ole viimase aasta jooksul muutunud. Eestis arvas nii 12 protsenti ja Lätis 14 protsenti vastanutest.
Eriti selgelt ilmnevad uuringust ka vanuselised erinevused. Nooremate vastajate finantsseisu mõjutavad tunduvalt rohkem sissetulekute muutused, vanuse kasvades nende mõju aga väheneb. Vanemates vanuserühmades mängivad suuremat rolli hinnatõus ja tervisega seotud väljaminekud.
„Nooremate inimeste rahaline olukord liigub rohkem koos sissetuleku muutustega, sest selles eluetapis vahetatakse julgemini töökohta, otsitakse paremat palka ja tehakse suuremaid isiklikke otsuseid näiteks ostetakse auto või kinnisvara. Vanemaealiste puhul on pilt stabiilsem, kuid neid mõjutavad rohkem vältimatud kulud, mille üle inimesel endal on vähem kontrolli. Kui hinnatõusule lisanduvad kallim kütus ja ebakindlus intressikeskkonnas, muutub see surve eriti tuntavaks just nende perede jaoks, kelle eelarves on vaba raha niigi vähe,” ütles Rebane.
Ta lisas, et kui kütuse kallinemine ja intressidega seotud ebakindlus püsivad, tähendab see paljude perede jaoks, et pärast vältimatuid kulusid jääb vabalt kasutatavat raha vähemaks. See omakorda sunnib edasi lükkama suuremaid oste, hoidma kulutustel senisest tugevamalt silma peal ja otsima eelarvesse lisapuhvrit. “See võib panna ka põntsu Eesti majanduskasvule, sest tarbimine aeglustub,” ütles Rebane.
Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1003 inimest.