Eesti inimesed on vägagi kinnisvara omamise usku ja üürnikud on selgelt vähemuses. Nendest üürnikest ligi pooled ehk 45 protsenti vastasid Citadele panga küsitluses, et viimase aasta jooksul on nende igakuine üür ka tõusnud.
Küsitluse järgi ei üüri 71 protsenti Eesti inimestest eluaset, kuid üürnike seas on hinnatõus viimase aastaga olnud tuntav. Kõrgema üüriarve on saanud ligi 45 protsenti Eesti üürnikest. Enamasti jäävad küsitlusele vastanute üürisummad alla 500 euro kuus.
Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase sõnul näitab panga uuring, et kuigi Eesti on endiselt tugevalt koduomanike riik, puudutab üüriturg väga konkreetseid gruppe: noori, suuremate linnade elanikke, välismaalasi ja neid, kes alles koguvad oma esimese kodu sissemakset.
„Üür on üks neid kulusid, mille tõusu inimene tunneb kohe. Kui toidukorvi või meelelahutuse pealt saab mõnes kuus kokku hoida, siis eluasemekulu tuleb tasuda igal juhul. See teeb üüritõusust paljude perede ja noorte jaoks väga praktilise küsimuse: kui palju jääb pärast üüri maksmist päriselt alles muudeks kuludeks. Kes aga plaanib siiski kodu osta, siis on oluline ka see, palju jääb alles säästmiseks, investeerimiseks või sissemakse kogumiseks,“ ütles Rebane.
Eestis jäävad kõige tavalisemad üürisummad küsitluse järgi alla 500 euro kuus. Üürnike seas maksab kuni 300 eurot kuus ligikaudu 48 protsenti ning 301–500 eurot kuus umbes 34 protsenti üürnikest. 501–700 euro suurust üüri maksab ligikaudu 14 protsenti Eesti üürnikest. Üle 700 euro suuruse kuise üüriga vastajate osakaal jäi küsitluses väga väikeseks.
„Üürisumma ise ei näita muidugi veel kogu pilti. Sama 400-eurone üür tähendab väga erinevat asja inimesele, kelle netosissetulek on 900 eurot ja inimesele, kelle sissetulek on 2500 eurot. Seetõttu vaatab pank koduostu puhul alati tervikut: sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, sääste, töökindlust ja seda, kas inimesel jääb pärast igakuiseid kohustusi ka sääste alles,“ rääkis Rebane.
Üürimine on kõige levinum 18–29-aastaste seas, kellest 38 protsenti üürib eluaset. Tallinnas üürib eluaset 34 protsenti vastanutest ning Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel kokku 35 protsenti vastanutest. Väiksemates piirkondades ja külades on üürnike osakaal märksa väiksem ehk 16 protsenti.
Rebase sõnul näitavad need andmed selgelt, et kõige olulisem on üürihind noortele ja tegelikult võivad sellel olla väga kaugeleulatuvad mõjud. „Noor inimene võib teha kõike õigesti: töötada, säästa, vältida liigseid kohustusi. Kui aga üür võtab iga kuu liiga suure osa sissetulekust, venib esimese kodu sissemakse kogumine pikemaks. Seetõttu ei mõjuta üüriturg ainult tänast rahakotti, vaid ka seda, millal inimene jõuab oma esimese koduni,“ ütles Rebane.
Eurostati 2025. aasta eluasemeülevaate järgi kasvasid üürid Euroopa Liidus aastatel 2010–2024 keskmiselt 25 protsenti, kuid Eestis koguni 208 protsenti, mis oli EL-i kiireim kasv.
Samas ei ole ka kodu ostmine odavamaks muutunud. Statistikaameti andmetel tõusis Eesti eluaseme hinnaindeks 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2 protsenti. „Üüri ja kodulaenu kuumakset võrreldakse sageli liiga sirgjooneliselt,“ märkis Rebane. „Kodu ostmine võib olla mõistlik samm, kui inimesel on piisav sissemakse, stabiilne sissetulek ja vähemalt mõne kuu kulude suurune rahaline puhver. Kui need tingimused ei ole täidetud, võib üürimine olla mõistlikum ajutine lahendus, kuna seegi pole mõistlik, kui eluasemekohustus võetakse endale nii napilt, et iga ootamatu kulu lööb pere eelarve rivist välja.“
Citadele küsitlusest tuli veel lisaks välja, et Balti riikide võrdluses on üürnikke kõige rohkem Lätis, kus 39 protsenti vastanutest üürib eluaset. Eestis on vastav näitaja 29 protsenti ja Leedus 22 protsenti. Üüritõusu on kogenud Lätis ligikaudu 46 protsenti üürnikest, Eestis 45 protsenti ja Leedus 41 protsenti.