Iraani konflikti kestus on peamine tegur, mis määrab selle mõju majandusele. Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul ennustab panga baasstsenaarium praegu, et konflikt kestab kokku umbes 3 kuud ja selle mõju majandusele on piiratud. Pikema konflikti korral oleksid tagajärjed palju selgemad ja tugevamad. Ehk praegusest on veel jäänud kuu aega, mil konflikti mõjud püsiksid minimaalsed.
Lähis-Ida piirkond on maailmamajandusele äärmiselt oluline tänu oma rollile energiaturgudel. Iga eskalatsioon kajastub kiiresti toormehindades ja majandusootustes. Sõja mõju majandusele ei avaldu aga kohe ning selle ulatus sõltub otseselt konflikti kestusest.
Esimene stsenaarium: 3 kuud kestev konflikt
Nüüdseks on konflikt Iraanis väldanud pea kaks kuud. See, et sõda leiab lahenduse kuu aja pärast ehk kokku kolme kuu jooksul, on baasstsenaarium, millel Citadele panga majandusprognoosid praegu põhinevad. Sellisel juhul ei mõjutaks konflikt Eesti majandust väga tugevalt. Majanduskasvu trendid ei muutuks oluliselt ning Eesti SKP kasvaks umbes 1,8 protsenti ja euroala oma umbes 0,7%.
Tõenäoliselt tõuseks veidi inflatsioon ning seda peamiselt energiahindade kõikumiste tõttu. Eestis võiks see ulatuda umbes 5,9 ja euroalal umbes 3,2 protsendini. Mõju hindadele avalduks aga erineva kiirusega: kütusehinnad reageerivad kohe, samas kui mõju teistele segmentidele ja üldisele inflatsioonile ilmneb alles mõne kuu pärast.
Teised valdkonnad reageerivad sellistele šokkidele viivitustega. Esimene nähtav tarbijahinnaindeksi tõus toimuks 5 kuud pärast energiahindade esialgset tõusu ning seda transpordi ja eluasemega seotud teenuste hindades. Toidukaupade, mööbli ja restoranide segmendid reageerivad pikema viivitusega. Erinevalt kütusest kasvavad teiste kaupade ja teenuste hinnad järk-järgult, seega ei mõjuta lühiajalised konfliktid hinnataset märkimisväärselt.
Selle stsenaariumi korral jääks ka tööturg suhteliselt stabiilseks. Töötuse määr ulatuks umbes 7,3 protsendini. Palgakasv jääks sel juhul aga umbes 5,5 protsendi juures inflatsioonile veidi alla.
Teine stsenaarium: kuni 6-kuuline konflikt
Kui konflikt Iraanis kestaks kuni pool aastat, oleks selle mõju siinsele majandusele palju märgatavam. Eesti majanduskasv aeglustuks umbes 1,3 protsendini ja euroala läheneks 0,4-protsendise SKP-ga stagnatsioonile.
Eesti inflatsioon võiks tõusta 8–9 protsendini, kuna surve energiahindadele kanduks üle ka teistele kaupadele ja teenustele. Sellisel juhul kannataks märgatavalt ka elanikkonna ostujõud. Tarbimine aeglustuks ning nii elanikkond kui ka ettevõtted hakkaksid suuremaid oste ja investeeringuid edasi lükkama.
Kolmas stsenaarium: kuni aasta pikkune konflikt
Kui konflikt Iraanis kestaks 9 kuud kuni aasta, ilmneksid majanduses juba märkimisväärsed muudatused. Eesti majanduskasv aeglustuks umbes 0,8–0,3 protsendini ehk jõuaks taas stagnatsiooni lähedale. Inflatsioon ületaks aasta täitumisel suisa 14 protsendi piiri.
Sel juhul seisaks euroala kindlasti silmitsi stagnatsiooni või isegi majanduslangusega ning majandus satuks stagflatsiooni ehk olukorda, kus hinnad tõusevad, kuid majanduskasv peatub. See stsenaarium on üks keerulisemaid nii ettevõtetele kui ka elanikkonnale. Sel juhul nõrgeneks tööturg, tõuseks töötuse määr ja elanikkonna reaalsissetulekud väheneksid, kuna inflatsioon ületab palgakasvu.
Hetkel on peamine ebakindluse allikas ikkagi teadmatus selle osas, kui pikalt konflikt veel kestab. Mida lühem on konflikt, seda väiksem ka mõju majandusele.